Ligi: eurole üleminek ja hinnatõus ei ole seotud
Ligi sõnul on Eurole üle läinud riikides toimunud uuringud näidanud, et euro mõju hinnatõusule on marginaalne, teatas BNS.
Hinnad on Eestis tõusnud kevadest saadik ning prognoosid, et aasta teisel poolel hinnatõus pidurdub, ei ole tõeseks osutunud, rääkis minister.
Hinnatõus on Eestis Ligi sõnul peamiselt impordipõhine ning suurima osa sellest moodustavad mootorikütused, toit ja mittealkohoolsed joogid. „Kui rahvusvahelised hinnad tõusevad, siis tõusevad ka hinnad Eestis,“ selgitas Ligi.
Mootorikütused olid septembris 9,2 protsenti kallimad kui aasta tagasi ning toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6 protsenti kallimad
Baasinflatsioon on ministri kinnitusel Eestis endiselt madal – septembris võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 0,9 protsenti.
„Inflatsioon hetkel kiireneb, kuid järgmisel aastal hakkab uuesti aeglustuma,“ rääkis minister. Prognooside kohaselt on Ligi sõnul kütuse hinnatõus lähiajal pidurdumas, kuid toiduainete hinnatõus on samas kiirenemas.
Kodumaistest teguritest tulenevad hinnatõusu surved on Ligi sõnul madalad, kuna sisenõudlus on endiselt nõrk. „Sageli on kaupmeeste ootused suuremad, kui inimeste reaalne ostuvõime, mis seab hinnatõusule piirid,“ märkis ta.
Peamise nõrga sisenõudluse põhjusena nimetas Ligi vähenenud palkasid, keskmine palgalangus oli 2009. aastal 5,3 protsenti ning langus jätkub ministri sõnul ka sel aastal.
Ühtlasi rõhuas Ligi, et hinnastabiilsus on eurotsooni liikmete hulgas suurem kui Euroopa Liidu tavaliikmete seas.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on aprillist tehtud täiendavate hinnamonitooringute tulemusena näha teatud kaupade 3-4 protsendilist hinnatõusu. „Euroga seondavat hinnatõusu ei ole täheldatud,“ kinnitas ka Sooniste.
Nii Ligi kui ka Sooniste kinnitasid, et kui ettvõtted kasutaksid eurot ettekäändena hindade tõstmiseks näiteks järgmise aasta teises pooles, kontrolliks hinnatõusu eelkõige ühiskondlik kokkulepe ning ettevõtete hinnakujundus on tegelikult vaba.
