Ta kritiseeris ka meedias ringlevaid Eesti ettevõtjate maksukoormust hindavaid libametoodikaid ning kinnitas, et Eesti tööjõumaksud on Euroopa keskmisel tasemel, ent OECD keskmisest pisut kõrgemad.

Võtmeküsimuseks on, kuidas erinevate valdkondade maksukoormusi ühtlustada ehk juhul kui tööjõumakse vähendada, siis kust puudujääki katta saab. Tõenäoliselt võiksid tõstetavad maksud olla tarbimis- ja varamaksud. 

„Varamaksudega on keerulisem, sest meie varakogumid on väiksed ja laenudega koormatud. Sealt on suurt raha koguda keeruline,“ nentis Ligi. Maamaks on Ligi sõnul õiglane, kui on seotud turuhindadega ning sel juhul majandus ei kannata. Hetkel on tehingute arvestamine 2001. aasta tasemel, kuid olukorra parandamise ning praeguste turutehingute hindamisega on alustatud tegelemist.

Tööjõumaksude alandamisest rääkides ütles rahandusminister, et aeg oleks käes sotsiaalmaksul. Ligi sõnul on Maailmapank pikemat aega rääkinud sellest, et tööealiste inimeste kahaneva arvu tõttu ei ole enam võimalik pensionide rahastamist sotsiaalmaksu näol töötajate kaela veeretada. Ta lisas, et Eestis pole pensionifondi enam ammu ning pensione rahastatakse niigi sotsiaalmaksu kõrval otse eelarvest.

Endiselt on Ligi seisukohal, et maksuerandid on naeruväärsed. „Ka OECD soovitab kõik käibemaksuerandid ära kaotada,“ ütles Ligi.