Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et praegu liigutakse laiema maamaksust vabastamisega Euroopaga eri suunas, maamaks on majandusele kõige ohutum maks ning selle kärpimisega vähendatakse omavalitsuste autonoomiat ja maksubaasi.

„Ma pole kunagi varjanud, et kogu maamaksuvabastuse viis on algusest peale mäda ja lappimise asemel tuleks see asendada – see ei ole mõistuspärane ei sotsiaal-, regionaal- ega maksupoliitiliselt,” ütles Ligi ERR-i uudisteportaalile.

„Kuigi maamaksuvabastus on paljudel juhtudel õigustatud, tuleks seda jagada rahalise ülempiiriga nagu maksuvaba miinimumi, eluasemelaenu või kolmanda pensionisamba soodustustega, mitte nagu praegu: kellel kallim krunt, saab rohkem. Enamiku summast võidavad need, kes riigi abi kõige vähem vajavad, ja diskrimineeritakse esmajoones mitte neid, kelle heaks praegu muudatust tehakse, vaid üürnikke, korteriomanikke, koduta kodanikke ning Tallinnast kaugemaid koduomanikke,” lisas rahandusminister.

„Maa on piiratud ressurss ja selle maks on õigustatud nii selle kui ka kulude pärast, mis omavalitsusel suuremal alal suuremad on, ja liikluskoormuse tõttu, mis suurte kruntide puhul kaaskodanikel ja keskkonnal suurem on. Krundiomanike arv neid asjaolusid ei muuda. Omavalitsuselt ei tuleks mitte eelarvet ära võtta, vaid nõuda teede puhastamist kruntide ümber,” ütles Ligi.

1,5 miljonit eurot üle

Eelnõu andsid üleeile menetlusse IRL-i ja Reformierakonna fraktsioonid. Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul jätab seadusemuudatus koduomanikele kätte veel üle 1,5 miljoni euro. Näiteks äripindadega majas elavad inimesed ei pea enam ärimaa osa eest maamaksu tasuma. Eelnõu teine pool puudutab ühis- ja kaasomandis olevat maad, mille puhul hakkab maksuvabastus kehtima tiheasustuses 1500 ruutmeetrile iga kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt kogu krundi peale, lisas Sester.

Tema sõnul vähendab maamaksuvabastuse laiendamine inimeste eluasemekulutusi ja mõjub, nagu iga maksukoormuse vähendamine, positiivselt inimeste toimetulekule.