Lihatööstus sai mullu rekordkasumi; Vene eksporti on asendamas Rootsi

 (38)
Ühistu Eesti lihatööstus
Tänavu tööd alustanud Ühistu Eesti Lihatööstus juhid Ave Haamer ja Mart Luik.Foto: Anni Õnneleid

Eesti lihatööstus teenis mullu ajaloo suurima kasumi - 17,2 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes kasvas käive ja tööviljakus ning kahekordistusid investeeringud. Äralangenud Venemaa ekspordi asemel on aga tõusmas Rootsi.

Lihatööstuse efektiivsus on investeeringute tulemusena viimasel kolmel aastal märkimisväärselt tõusnud ning tööviljakus suurenes vaatamata keerulisele turuolukorrale lihasektoris 3,8 protsenti, teatas maaeluministeerium endakoostatud Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta ülevaatele tuginedes.

"Sarnaselt piimasektorile on Eesti lihasektoris olnud keeruline turuolukord, aga lihatööstuse majandusnäitajad on eelneva aastaga võrreldes veidi paranenud. Kui piimatööstuses on raske turuolukord viinud langusesse ka tööviljakuse näitajad, siis lihatööstus on suutnud efektiivsust mõnevõrra kasvatada," ütles ministeeriumi kaubanduse ja töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand pressiteate vahendusel.

Ministeeriumi kurdetav keeruline turuolukord sektori majandusnäitajates eriti ei kajastu. Sektori käive oli mullu 310,1 miljonit eurot, vaid 0,3 miljonit vähem kui senisel rekordaastal 2014, mil Venemaa sanktsioonid veel jõus ei olnud. Varasema aastaga võrreldes kasvas käive 1,3%.

Seotud lood:

Mullu investeeris lihatööstussektor materiaalsesse põhivarasse 17,9 miljonit eurot, 54,3 protsenti rohkem aasta varem. Sellest suuremas mahus investeeringuid tegi sektor viimati eelmise majanduskriisi saabumisaastal 2008.

Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 80,6 miljonit eurot, 1,5% vähem kui aasta varem. 2012. aastast alates on lihastööstussektori ekspordikäive püsinud ühtlaselt ülalpool 80 miljoni euro taset.

Vaid tööga hõivatute arv on lihatööstussektoris aastaga vähenenud 70 võrra 2876 inimeseni. Pärast 2007. aastat, mil sektor andis tööd üle kolmele tuhandele inimesele, on hõivatute arv püsinud vahemikus 2700-2900 inimest.

Eesti päritolu lihatoodete kolm peamist sihtturgu olid jätkuvalt lähinaabrid Läti, Soome ja Leedu. 2014. aastal alanud Venemaa lihatoodete ekspordipiirangute järel on Rootsi tõusnud sihtriikide arvestuses olulisuselt neljandale positsioonile, teatas maaeluministeerium.

Lihatöötlemissektoris on Eestis 50 töötlemisettevõtet ja väikemajapidamist, millest viis suuremat tööstust annab üle 90 protsendi kogu lihatööstuse müügitulust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare