Kõik märgid näitavad, et sealihatoodete tooraine jääb kõrgele tasemele ka 2012. aastal. Väljapääsuna, et käivet enam-vähem stabiilsena hoida, näevad tööstused aina rohkem odavama hinnaklassi toodete valmistamist. Piltlikult öeldes tähendab see toodete sisse üha suurema jahukoguse segamist. Kriisi haripunktis kahe aasta eest näiteks Rakvere Lihakombinaat seda juba tegi, tuues "tarbija soovil" turule kotleti- ja hakklihasegu, milles liha osakaal vaid 65%, ülejäänu moodustab seapekk ja sojajahu. Viimase uudisena juurutati hiljaaegu tootmisse sootuks vaid 6protsendilise sealihasisaldusega Nimeta keeduvorst, mille põhiollus on kanalihamass ning mida müüakse poodides kaalukaubana. Analoogne 30% kanalihamassi ja 7% sealiha sisaldav keeduvorst Vene on ka Atria Wõro lihatööstuse tootevalikus, vahendab Äripäev.

Ka Maag Lihatööstus plaanib eelolevaks talvehooajaks traditsiooniliste lihast ahjuvorstide kõrvale tanguvorsti ja praevorsti, mille põhiline komponent on liha asemel hoopis kartul.

Sealiha tooraine on 100% pärit Eestimaalt. Lihatootjate puhul on positiivne asjaolu, et vähemalt sealihatooted on valmistatud Eestimaal toodetud sealihast. Kuna seakasvatuses valitseb praegu päris kõva ületootmine, siis suudavad põllumehed meie tööstusi sealihaga täies mahus varustada. See aga ei pruugi söödahindade kasvades nõnda jääda, sest kui siseturule müük ühel hetkel enam ikka omahinda ei kata, tuleb otsida toodangule turustusvõimalusi piiri taga. Juba praegu rändab aastas hinnanguliselt 100 000 siga Venemaale.

Suuremad lihatööstused kasvatavad oma tooraine ise, et mitte sõltuda tarnijate parima hinna otsingutest. See leevendab mõnevõrra hinnatõusu, sest siis on üks n-ö mittejuhitav hinnatõusukomponent elimineeritud. Kuid ikkagi jääb teravilja-, kütuse- ja energiahinna tõus.