Liidud ei toeta põlevkivi aktsiisimäärade tõstmist: enim kannataks niigi vaene Kirde-Eesti
Liidud on teinud ühispöördumise, millega soovivad tähelepanu juhtida asjaoludele, mis teevad kavandatavad aktsiisitõusud Eesti ühiskonnale äärmiselt keeruliseks.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhi Andres Veske sõnul kasutatakse Eestis põlevkivi soojuse tootmiseks otseselt või kaudselt läbi põlevkivi uttegaasi põletamise Ida-Virumaal suuremates linnades Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Kiviõlis.
"Kõikides eelnimetatud paikades avaldaks aktsiisimäärade tõus mõju kaugküttehindadele. Enim oleks mõjutatud Narva, kus kaugküttes kasutatakse peaaegu 100 protsenti põlevkivi ning kaugküttehind tõuseks ligi 16 protsenti," märkis Veske.
Veske sõnul on asjakohane meenutada, et Kirde-Eesti on piirkond, kus töötuse määr on Eestis kõige kõrgem – ligi 10 protsenti registreeritud töötuid. Samuti kuulub Kirde-Eestis proportsionaalselt kõige rohkem, 55 protsenti elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka.
"Paneb muretsema, et põlevkivi aktsiisimäära tõstmine pärsib Kirde-Eesti konkurentsivõimet. Paljud tööstused tegutsevadki piirkonnas tänu madalamatele energia hindadele ning koos konkurentsi langemisega suureneb töötus veelgi. Ei saa nõustuda seaduseelnõu autorite seisukohaga, et kavandataval seadusel puudub demograafiline mõju. Töötuse määra kasvuga suureneb väljaränne piirkonnast," leidis Veske.
Liitude hinnangul kasutavad põlevkivikütteõli soojuse tootmiseks üle Eesti ligi 500 katelt, millest toodetakse kokku rohkem kui 500 GWh soojust. Kuigi põlevkiviõli kasutatakse palju soojuse tipukoormuste katmisel, on Eestis palju neid katlamaju, milles põlevkiviõli on baaskütuseks. Nende katlamajade arv on viimastel aastatel isegi tõusnud, sest paljud kerge kütteõli (diisli) kasutajad on üle läinud põlevkiviõli kasutamisele.
Nende investeeringud katelde rekonstrueerimiseks on juba kaugküttehindadesse arvestatud, uued investeeringud järjekordsesse rekonstrueerimisse suurendavad kapitalikulu soojuse hinnas ning eelnevalt tehtud investeering tuleb kas maha kanda või maksab tarbija kinni kulutused, millest reaalselt kasu ei ole, seisab pöördumises.
Veske sõnul on arusaamatu kodumaiste kütuste aktsiisimäärade tõstmise soov, samal ajal kui mõned importkütused Venemaalt ei ole aktsiisiga maksustatud. Kuidagi ei saa nõustuda ministeeriumi väitega, et kütteainena kasutatava kodumaise põlevkivikütteõli positsioon eeldatavalt ei halvene.
Väheneb terve süsteemi efektiivsus
"Halveneb kindlasti – kavandatav aktsiisimäärade tõus kohalikele kütustele nõrgendaks Eesti energiatoodete konkurentsivõimet ning suurendaks importkütuste osakaalu kohalikul turul, mis muuhulgas viiks vedelkütuste energiabilansi veelgi negatiivsemaks," selgitas Veske.
Kavandatavad aktsiisimäärade tõusud võivad Veske hinnangul tekitada olukorra, kus väheneb terve süsteemi efektiivsus ja lõpuks võib kaugküte rolli täita vaid tipukoormuste katmisel, mis paratamatult sunnib kaugkütte tariife tõstma. "Sellised lahendused on vastupidised muu Euroopa lahendustega ning seavad ohtu kaugküttevõrgu, tarbijad ja keskkonna," lisas ta.
„Arenenud Euroopa riigid on aru saanud kaugkütte kui konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku kütteliigi eelistest ning panustavad selle laienemisesse. Kavandatavad muudatused aktsiisimäärade tõstmisel mõjutavad enim Eesti väikseima sissetulekuga inimesi ning seavad ohtu kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse," leidis Veske.
Lokaalsetele küttelahendustele üleminek ei ole Veske sõnul aga lahendus, sest isegi lokaalselt võimalikku efekti andvad küttelahendused halvendavad kaugküttesüsteemi kui terviku toimimist ning lokaalküttele üleminejad kaugküttevõrgus suurendavad teiste tarbijate kulusid.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keemiatööstuse Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit, kes kõik ei toeta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõust tulenevaid aktsiisimäärade tõuse põlevkivile ja põlevkivikütteõlile ning palus ministeeriumil eelnõu selles osas ära muuta.
