Aleksei Kulikovi elukaaslane Maria Pljuškina palus meest, et ta ei avaks ust. 40-aastane pankur kartis arreteerimist. Eirates koputusi hakkas ta meeleheitlikult abi otsima, hakates helistama. Kõigepealt oma advokaadile, siis igale sõbrale, et kas nad saaksid aidata õiguskaitsega. Kuid ta oli üksi.

Koputamine kestis vahetpidamata tunde, siis jäi harvemaks, kuid ei lõppenud. Umbes kell 17 lõhkus politsei ukse maha. Pool tosinat väsinud politseinikku asusid korterit läbi otsima, leides Pljuškina rahakoti. Üle loeti korteris iga leitud rahatäht – 2 010 000 rubla ja 59 243 dollarit.

Ohvitserid viisid Kulikovi kaasa ülekuulamisele, kuna teda kahtlustati panga hävitamises, kus tal oli aktsiaosalus. Teda kuulati üle kuni kella neljani hommikul. Ta ei nõustunud kahtlustega. Seejärel viis ta tee vangikongi.

Sellest ajast pole Kulikov kodus olnud. Teda süüdistati pettuses ja teda ähvardab 10-aastane vanglakaristus. Põhisüüdistus seisneb umbes 3,3 miljardi rubla varastamises Promsberbankisist. Venemaa keskpank pani selle väikepanga kinni umbes aasta enne Kulikovi arreteerimist.

Venemaa oludes on see täiesti tavaline ärimeeste kohtlemine, kes on sattunud õigusega pahkusisse. Kulikovi arreteerimine leidis vaevalt äramainimist kohalikus meedias. Ta elas laia elu, sõitis Mercedes-Benz SLR sportautotega ja kutsus oma sünnipäevapeole esinema kohalikud staarid. Kuid ta ei olnud oligarh. Promsberbank näis nagu järjekordne ohver regulaatorite finantssektori puhastamise püüdlustes.

Kuid keskpanga vaates oli tähtsusetul pangakesel hoopis suurem roll – olles Venemaa ühes suurimas rahapesuskeemides kriitilise tähtsusega lüliks. Kulikovi ei süüdistatud rahapesus, kuid tema pank aitas regulaatorte sõnul viia Venemaalt välja enam kui 10 miljardit dollarit. Promsberbanki vahendusel toimusid aktsiatehingud – peegeltehingud. Nende tehingute raames osteti Venemaa aktsiaid kohalike maaklerifirmade abil rublade eest ja müüdi kohe maha Londonis dollarite või eurode eest. Sel moel hiiliti kõrvale riigist raha väljaveo piirangutest. Uurimisega kursis olevad inimesed rääkisid, et rahapesu toimus Venemaa presidendi Vladimir Putini siseringi liikmete huvides. Promsberbanki juhatuses töötas enne panga sulgemist presidendi isa noorema venna poeg Igor Putin.

Et vältida avastamist, tegid Moskva maaklerid tehinguid läbi suurte Lääne pankade. Suur osa tehingutest läks läbi Deutsche Banki aastatel 2012 kuni 2014. Peegeltehingute avastamine šokeeris Deutsche Banki, mis oli juba niigi hädas õigusküsimustes ja finantskriisi järel saadud trahvidega. Saksamaa suurim pank tunnistas, et nende sisekontrollis valitses süsteemne mittetoimimine. Pank sulges Venemaa kauplemisüksuse ja nõustus Briti ja New Yorgi osariigi finantsteenuste osakonnale rahapesuseaduste rikkumise eest määratud 630 miljoni dollarilise trahviga. USA justiitsministeerium teostas antud asjas kriminaaluurimist.

Venemaal ei koheldud Deutsche Banki sugugi nii karmilt. Pank sai 300 000 rubla trahvi, lubas teha uurijatega koostööd ja juhtum lõpetati. Kuigi Kulikovi kohtuasjas puudub konkreetse saksa panga nimi, uurisid uurijad põhjalikult Deutsche Banki ja peegeltehinguid.

Kulikov ütles kohtuprotsessil, et ta ei ole süüdi ja on jäänud suuremate tegijate teele, kes tegelikult kontrollisid Promsberbanki. Ainult Kulikovi süüdistati Promsberbanki afääris, kuid tema partnerid on nagu „kes on kes Venemaa rahapesus.“ Kaks panka investeerinut – Igor Putin ja Aleksander Grigoriev olid aktsionärid Russky Zemleny Bankis, mis suleti 2014. aastal kahtlaste tegevuste tõttu, mida on seostatud 20 miljardi dollarilise rahapesuskeemiga.

Teine episood selles loos leidis aset 2016. aasta septembris, mil uuriti politseileitnandi Dmitri Zakharšenkot. Moskva Dominioni luksusmajas löödi korteri uks maha. Kodus ei olnud kedagi, kuid miski pälvis politseinike tähelepanu. Selleks oli eritellimusel ehitatud seif. Politsei leidis sealt kõvasti sularaha – 124 miljonit dollarit ja 1,5 miljonit eurot. Nende ülelugemiseks kulus terve öö. Osa rahast oli veinikastides ja osa võlts-Burberry käekottides. 100-dollarilised olid tellisesarnastes pakkides, igaühes 100 000 dollarit.

Kui Kulikovi kodu läbiotsimine ei jõudnud lehepealkirjadesse, siis Dominioni seifilugu küll. Uurijad ei ole veel avalikustanud, kust sellised suured sularahasummad pärit olid. Kohalik meedia spekuleeris, et ju see raha pärineb hävinud pankade rahakeldritest või on saadud väljapressides või musta raha maksetena. Zakharšenkot süüdistati võimu kuritarvitamises ja altkäemaksude võtmises. Augustis ütles ta kohtus, et ta on süüdi fabritseeritud. Otsustati, et kohtuasi toimub suletud uste taga, kuna kardetakse sensitiivse informatsiooni avalikuks tulekut. Mees ütles, et tema ei ela seal korteris, mis kuulub ta õele. Ka õde ei elanud tegelikult seal korteris. Paistab, et seal elas vaid raha.

Et olla regulaatoritest ees, muutsid rahapesijad sageli tehinguliike, panku ja variettvõtteid, mida kasutati raha viimiseks Venemaalt üleilmsesse finantssüsteemi. Selle aastakümne esimesel poolel olid peegeltehingud regulaatorite sõnul lemmikrahapesuvahendiks. Raha liigutamise vahendid on muutunud ja nüüd kasutatakse selleks edasikindlustuslepinguid ja võltsitud kohtumääruseid. Teised rahapesukanalid on endised Nõukogude Liidu liikmesriigid, kus rahapesuregulatsioon on nõrk, nagu näiteks Moldova.

Ametlikult räägivad Venemaa kõrged ametnikud, et illegaalsete rahavoogude piiramine toimib. Eravestlustes aga tunnistavad, et eesmärgiks on vaid väikesed ja keskmise suurusega rahapesijad, jättes rahapesu suurmeistrid suuresti puutumata.

Promsberbank asutati 1990. aastal ja see asus teenindama Podolski kandi tehaseid. Pangal puudus ambitsioon ja 2012. aastal lõpus oli see Venemaal bilansimahult 264. kohal.

Sel ajal müüsid asutajad panga Kulikovile ja tema äripartneritele, kelle seas oli ka Igor Putin ja Grigorjev. Kulikov sai 19-protsendilise osaluse pangas. Koos kaasinvestoritega maksid nad panga eest 1,8 miljardit rubla. Uued omanikud võtsid panga üle ja tahtsid selle suurpangaks kasvatada. Endised pangatöötajad rääkisid, et kui vanasti tegutses pank aeglaselt, siis nüüd läks kõik kiireks. Uued kunded said vaid päevad pärast konto avamist hiigellaenud. Üks panga juhatuse liige tunnistas, et uued kliendid said juurde märkme A, mis tähendas VIP-kliendi staatust. Vanad kliendid tundisid, et uued kliendid saavad eeliskohtlemise osaliseks.

Kulikov külastas Promsberbanki ostmise aastal kahel korral Deutsche Banki Moskva peakontorit. Ta püüdis veenda panga juhatuse liikmeid, et Promsberbankile tuleks avada pangas korrespondentkonto. See oleks lasknud ajada Prombsberbankil äri läbi Deutsche Banki. Kas neil õnnestus konto avamine, pole teada, kuid nad suutsid liigutada läbi Deutsche Banki miljardeid rublasid.

Deutsche Banki sisejuurdlus tuvastas, et peegeltehingud algasid 2012. aastal. Esimeste skeemi kasutajate seas oli Moskva maaklerifirma IK Financial Bridge. Nad andsid suuri tehingukorraldusi Deutsche Bankile Venemaal osta suures mahus Lukoili ja Sberbanki aktsiaid. Samal ajal justkui mitteseotud Suurbritannia või Briti Neitsisaarte ettevõtted andsid samadele aktsiatele, samas mahus müügikorraldused Deutsche Bankis Londonis. Saksa pank maksis seal välja tehingutest dollarid või eurod. Nelja aasta jooksul tehtud tuhandete tehingute tulemusel ei teenitud aktsiatehingutelt mingit kasumit, kuna need toimusid teineteisest vaid hetkese vahega. Tehingute eesmärgiks ei olnud kasumi teenimine, vaid raha liigutamine.

Lõpuks jõudsid Vene regulaatorid Financial Bridge'i jälile, tühistades 2013. aasta augustis tegevusloa. Selleks ajaks olid peegeltehingud käimas juba teistes maaklerfirmades. Üheks nendest oli Lotus Capital, kes maksis peegeltehingutes rublades Promsberbankis asuvalt kontolt. Ostetud aktsiad hoiti Laros Financ'i kontol, mis ka kuulus Kulikovi Promsberbanki äripartneritele.

2015. aasta aprillis oli keskpank hoiatanud Deutsche Banki ja see lõpetas tehingud Lotus Capitaliga. Oktoobris lõpetas pank tehingud teise peegeltehingute maaklerfirma Rye, Man & Gor Securitisega.

Kui Rye Mani juhatuse esimees saabus Deutsche Banki Moskva kontorisse lobbistama tehingutegemise keelu tühistamiseks, oli tal mingil põhjusel kaasas Kulikov. Kulikov ei olnud Rya Maniga seotud. Kulikov rääkis, et Deutsche Bankis tehtud kahtlaste tehingute taga on ühe Küprose panga kliendid. Hiljem rääkis ta politseis, et talle kuulus osaliselt Nicosias asuv pank, kes plaanis osta ära Rye Mani.

Deutsche Banki vastavuskontrolli töötajale jutt muljet ei avaldanud ja ta nõudis selgitust ootamatute ühesuunaliste tehingute järsu kasvu ja selle kohta, kust tuleb nendeks tehinguteks raha. Mingit selgitust ta ei saanud.

Kulikov ei löönud käega. Ta helistas Deutsche Banki vastavuskontrolli juhile ja nõudis kiiret kokkusaamist. Nad kohtusid Deustche Banki Moskva hoone Kofemania kohvikus. Vastavalt Deutsche Banki sisekontrolliraportile, rääkis Kulikov vastavuskontrolli juhile, et Saksa pangal on kasulik hakata taas tegema tehinguid Rye Maniga. Ta ütles, et need tehingud on legaalsed. Siis vastavalt vastavuskontrolli tunnistusele politseis tegi Kulikov mitteametliku ettepaneku. Ta libistas oma mobiiltelefoni vastavuskontrolli juhi ette. Mobiiltelefoni ekraanil seisis 0,1-0,2% kuiselt käibelt, rääkis ta politseis. Ta keeldus altkäemaksupakkumisest, millest ta teavitas panka. Kulikov tunnistas, et kohtumine leidis aset, aga altkäemaksu ta ei pakkunud.

Selleks ajaks olid Deutsche Banki peegeltehingute päevad läbi. Kahe kuu pärast 2015. aasta veebruaris teostas Vene politsei panga Moskva peakontoris läbiotsimise seoses Lotus Capitali pettusjuhtumiga, kelle konto oli Promsberbankis. Päevade jooksul nõudis Deutsche Banki juhatuse sisejuurdlust, mis tõi välja miljardite ulatuses peegeltehinguid.

Edasi võttis uurimine tummaks. Regulaatorid avastasid, et peegeltehingute kliendid olid üksteisega seotud samade direktorite, omanike, töötajate ja aadresside kaudul. Suurbritannia finantsinspektsiooni sel aastal avaldatud raporti kohaselt olid avastatud sidemetega osapooled vaid vahendajad tehingutele, kuid pole teada, kes olid nende kliendid.

Samal ajal sattus Promsberbank ise raskustesse. Panga agressiivse laienemise käigus andis pank laene kahtlastele klientidele. Pank sai ülevõimendatud ja rahaga läks kitsaks. 2014. aastal uuris keskpank panga laenuportfelli ja avastati, et paljudel laenudel oli väike tagatis või puudus tagatis sootuks. Laenukahjude vastu nõudis keskpank suuremaid laenukahjumite eraldisi. 2015. aasta märtsis ei olnud pangal enam klientidele raha närvilistele hoiustajatele raha väljamaksmiseks. 2. aprillil tühistas keskpank Promsberbanki tegevuslitsentsi.

Siseministeeriumi rahapesu uuriva salapolitseiniku Aleksander Shakevitš Lexus peatus korraks Moskva Suure Teatri juures. Ta lasi akna alla, vahetas paar sõna tänavanurgal seisnud mehega. Ta andis autole gaasi, ja avatud autoaknast visati sisse pakk. FSB üllatas Shakevitšit ja asus autot jälitama. Paari kilomeetri pärast sai FSB ta kätte. Teda peatasid Moskva legendaarsed liiklusummikud.

Pakis oli 350 000 eurot. Kaks tundi üritas ta FSB-le seletada, et on salaagent, kes püüab tipptaseme rahapesijat. FSB arreteeris ta sellele jutule vaatamata. Pooleteise aastase vangistuse järel võitis ta kohtus korruptsiooniasjas 2009. aastal. Kuid tipptasemel rahapesija pääses minema.

Nüüd pensionipõlve pidav Shakevitš teab kui tihedalt on seotud Venemaa politsei, FSB ja äri- ning rahandusringkonnad.

Shakevitš ütles, et Kulikov oli lihtsalt hammasratste vahele jäänud inimene, kes ei pruugi isegi teada, kelle raha nimel ta tegutses.

437-leheküljeline süüdistus maalib Kulikovist teistsuguse pildi. Ta oli rühmituse liider, kes pani 2012. aastal kokku investorite grupi panga ostmiseks. Tema määras kõik panga tippjuhid ja hakkas andma laenu uutele klientidele. Enamusel nendest ettevõtetest puudus tegelik äritegevus – need olid ühepäeva ettevõtted. Laene need tagasi ei maksnud.

Panga juhatuse liige Igor Putin oli koos Promsberbanki investori Grigorieviga seotud ka Laudromati rahapesuskandaali suurtegija Russky Zemelny Bankiga. Venemaa keskpanga andmetel pesti Laundromati afääris 18 kuuga läbi Moldova 21 miljardit dollarit. Valitsuse uurimise kohaselt võib see summa olla ka kaks korda suurem. Vene Novaja Gazeta koos Organized Crime and Corruption Reporting Project viis kokku 70 000 tehingut, 1920 Suurbritannia ettvõtet ja 373 USA oma, kes osalesid skeemis. Grigorjev on vanglas alates 2015. aasta novembrist, sest ta sättis kahes temale kuuluvas pangas sisse kuritegeliku organisatsiooni. Kulikov Igor Putinint ja Grigorievit ei süüdista Promsberbanki afääri niiditõmbajatena. Ta süüdistab oma teist investeerimispartnerit Ivan Myazini.

Myazini kontor Moskva vanalinnas on omaette vaatamisväärsus. Tema uksel pole nime. Kontorid on vähe mööblit. 53-aastane Myazin on koos advokaadiga, et anda oma esimest intervjuud. Tal ei ole midagi kahetseda, et teda seostatakse legendaarse vene allilma liidri väikese jaapanlase ehk Vjatšeslav Ivankoviga, kes lasti Moskva tänavatel maha 2009. aastal.

„Ta oli tagasihoidlik, tark ja lihtne inimene,“ ütles Myazin. „Me tähistasime koos peredega sageli aastavahetust.“

Myazin lisas, et ega tema sidemed ei muuda teda kurjategijaks. Tema on finantskonsultant, kellel pole klientidest puudust. Ta ütles, et on tõesti investeerinud kolme panka, ka Promsberbanki ja nende kõigi tegevuslitsentsid on tühistatud. Tema ei ole milleski süüdi ja pankade hävingud on pahatahtlike regulaatorite töö tulemus. Myazin ütles, et tema ei ole üheks Laundromati operatsiooni organiseerijaks.

Kulikovi uurimisel küsitles politsei Myazinit. Teda ei süüdistatud seoses Promsberbanki afääriga. Ta oli kohtus, et tunnistada endise äripartneri vastu.

Kulikov sai võimaluse küsitleda Myazinint. Kulikov palus Myazinil öelda, et kas ta ei teadnud pangast varade varastamises. Selle peale kohtunik Diana Almajeva sekkub. „Ärme nüüd hakka teemast kõrvale kalduma.“

Oktoobris mõisteti Kulikov süüdi ja talle määrati üheksa aastane vangistus.