Liiklusregistri „surnud hingedele“ kumab päästev valgus
Maanteeameti eestvedamisel moodustatud romusõidukite töögrupp on „surnud hingede“ vabastamisele lahendust otsinud suve algusest saadik. Teisipäeval kiideti majanduskomisjonis heaks neist kolm. Eelnõu juhtivkomisjoni ettekandja Kristen Michali sõnul ei pruugi asi kõigis detailides küll olla lõplikult kivisse raiutud, kuid suund on selge.
Esimene kolmest kokkulepitud punktist sätestab maanteeameti kohustuse peatada sõiduki liiklusregistris arvelolek, kui viimasest tehnilise ülevaatuse kehtivusest on möödas vähemalt kaks aastat ja sama aja jooksul ei ole sõidukile väljastatud ka liikluskindlustuse poliisi. Kanne taastub automaatselt, kui sõiduk läbib tehnilise ülevaatuse.
Teiseks antakse võimalus sõiduk ilma lammutustõendita liiklusregistrist kustutada, kui sõiduk on hävinud ja seda ei saa enam nõuetekohaselt lammutada. Selleks on vaja aga keskkonnainspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti või päästeameti tõendit, mis kinnitab sõiduki lootusetut seisukorda.
Kolmandaks saab lihtsustatud korras registrist kustutada sõidukid, mis on hävinud või lammutatud enne 2004. aasta 1. maid ehk enne liitumist Euroopa Liiduga. Nende sõidukite puhul ei nõuta ei lammutus- ega muud tõendit.
Maanteeamet annab kõigile taoliste sõidukite omanikele sellest võimalusest täiendavalt ka teada. Kui aktiivselt selliste sõidukite kustutamise avaldusi esitama hakatakse, ei oska paraku keegi veel prognoosida.
Eelnõule oodatakse täiendavaid ettepanekuid
Kuigi edusammud liikluskindlustuse seaduse menetlemisel on osapoolte sõnul märkimisväärsed, pole see kaugeltki küps ja majanduskomisjon otsustas teha ettepanek 3. detsembril toimuv liikluskindlustuse seaduse teine lugemine katkestada. Michal põhjendas otsust seaduse menetlemise keerukusega.
„Teema on mahukas ja puudutab paljusid inimesi, lisaks liikluskindlustusele on samas paketis romusõidukitega seonduv. Me tahame, et kõik osapooled saaksid selle eelnõu rahulikult läbi vaadata ja arutada ning ettepanekuid teha. Siis saab ka seadus hea,“ ütles Michal. Huvigruppidel on võimalus kuni 19. detsembrini täiendavaid ettepanekuid teha.
Esimesest lugemisest riigikogus on möödunud pool aastat. Selle aja jooksul on koostöös partnerite ja huvigruppidega eelnõud lihvitud. Michali sõnul on kõige keerulisemaks teemaks liiklusregistris registreeritud sõidukid, mis praktikas liikluses ei osale ja millest osasid pole enam reaalselt ka olemas, kuid liiklusregistrist neid lammutuskoja tõendi puudumise tõttu kustutada ei saa.
Ka Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul tekitavad just romusõidukid kõige enam peavalu. Samas andis ta majanduskomisjoni asjaajamisele positiivse hinnangu. „Kõik on toimunud väga mõistlikult ilma igasuguse poliitika tegemiseta, mis teinekord segama kipub, ja ei ole midagi, mis minu hinge kriipima oleks jäänud. Edasiminek märgatav,“ kommenteeris Jesse asjade kulgu.
Romude lammutamine tekitab endiselt erimeelsusi
Kolm punkti, mis majanduskomisjonilt jah-sõna said, on sündinud töögrupis, kuhu kuuluvad maanteeamet, liikluskindlustuse fond, rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium. Siiski ei ole mitte kõik osapooled ühte meelt selles osas, mida omanik romustunud sõidukiga teha tohib – milliseid juppe võib omanik autolt maha keerata ja milliseid mitte. Kui nõukaajal ja hiljemgi oli täiesti tavaline, et muidu sõidukõlbmatuks muutunud autolt töötavad jupid varuosadeks võeti, siis pole tänagi see praktika kuhugi kadunud. Keskkonnaministeerium on aga seisukohal, et selline tegevus on illegaalne, ja autole, millel puuduvad olulised osad ehk sõiduk on mittekomplekssne, registrist kustutamiseks vajalikku lammutustõendit ei anta.
„See on kõige põletavam teema ja vajab ametkondade vahelist konsensust. Seni pole seda leitud,“ nentis Jesse.
Michali meelest kipuvad arusaamad selles osas liiga jäigad olema.
„Jevgeni Nikonovi nimelises Tallinna 17. Keskkoolis, kus ma käisin, sain ma lisaks kooliharidusele ka kutselise autojuhi paberid ja mulle ei ole vanematest aegadest sugugi võõras see, et vana auto juppidega putitati teist autot, sest nii oli odavam. Kui mõnda juppi saab teise auto juures kasutada nii, et see ei halvenda putitatava auto tehnilist ohutust, on see minu meelest täiesti okei. Kui keevitatakse näiteks raam doonorjuppidest kokku, siis see on muidugi ohtlik, aga kui autot nõuetekohaselt taastatakse, on see igati keskkonnasõbralik tegevus ja tervemõistuslik käitumine,“ rääkis Michal ja rõhutas, et see on tema isiklik, mitte majanduskomisjoni seisukoht.
Michal lisas, et samas saab ta aru ka keskkonnaministeeriumist, kes jälgib jäätmedirektiivi täitmist ja kardab, et mittekomplekssete sõidukite eraviisiline lammutamine võib viia selleni, et osad jupid jäävad kuskile põõsa alla ripakile loodust reostama.
„Ma olen sellega täiesti nõus, et loodusesse ei tohi midagi vedelema jääda. Selle nimel peab ka pingutama, et inimesed oma prügi enda järelt ära korjaksid. Aga eks selles küsimuses tuleb ametkondadel omavahel veel kokkuleppele jõuda.“
