“Majutus moodustab reisipaketist väga suure osa ning sedavõrd järsk hinnatõus võib lõpetada paljude majutusettevõtete ja reisikorraldajate tegevuse ning peatada või ajatada edasised investeeringud turismisektoris,” sõnas liidu peasekretär Kristen Lahtein.

“Kõige valusamalt tabab see maapiirkondades ja ääremaadel tegutsevaid ettevõtteid, kus turism on paljude jaoks ainus tööandja ja elatusallikas. Tallinnas ehk saadakse hakkama, kuid mujal mitte ning viimastel aastakümnetel tehtud pingutused saada turist pealinnast välja, muutuvad mõttetuks – Eestist kui tuntud turismimaast jääb kaardile vaid pealinn, kui seegi,” märkis Lahtein.

“Euroopa 27 liikmesriigist 24 riigil on majutusteenuste käibemaksumäär vähendatud. Juhul kui otsustame käituda vastupidiselt muu Euroopaga, kuulume mõne aasta pärast viie kallima turismimaksuga riigi sekka ning siseturismi osas tuleb see kõik meie endi taskust,” lisas ta. 

“Läti ja Leedu tõstsid majutuse käibemaksu määra, mõistsid oma viga ja pöörasid selle otsuse tagasi – oleme rahvusvahelisel turismiturul karmis konkurentsis teiste sihtkohtadega ega saa oma ettevõtjaid teadlikult nõrgemasse konkurentsiolukorda asetada, turismiturg on täna äärmiselt hinnatundlik,” tähendas Lahtein.

Turismisektor annab Eesti SKP-st 13,67 protsenti. Teenuste ekspordist moodustab turism 27 protsenti ning kogu ekspordimahust kaheksa protsenti.

Eesti Turismifirmade Liit on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis liidab 72 liiget, kellest 51 on põhi- ja 21 kaasliikmed.