Tänase hindade juures moodustavad keskkonnatasud  põlevkiviõlide tootmisel üle kümne protsendi õli turuhinnast. Keskkonnatasude tõusul eelnõus ettenähtud tasemetel moodustaks keskkonnatasu 26 protsenti toote hinnast, mis muudab põlevkiviõli tootmise majanduslikult mõttetuks, teatas keemiatööstusliit.

Eelnõu jõustumisel kaotaksid töö Ida-Virumaal, s.h. Viru Keemia Grupis, Kiviõli Keemiatööstuses ja  Nitrofert AS-s kuni 4000  töötajat. Keskkonnatasude tõus kiirendab inflatsiooni kasvu ja küsitavaks muutub Eesti võime täita Eurole üleminekuks vajalik Maastrichti kolme protsendi nõue.

Keskkonnatasude osakaal ei tohiks ületada ületada kümme protsenti toote hinnast. Riigikogu rahanduskomisjonis heakskiidu leidnud eelnõus toodud keskkonnatasud, mis jaotuvad ressursitasuks  ja saastetasuks, tõusevad teatud kategooriate osas kordades.

Kõige olulisemat mõju Eesti majandusele avaldab põlevkivi kaevandamisega seotud tasude tõus. Ressursitasu alam-ja ülempiir põlevkivi kaevandamisõiguse eest kehtivas seaduses on 12 ja 20 krooni tonni kaevandatud põlevkivi kohta, siis eelnõus toodud piirid on 15 ja 100 krooni tonni põlevkivi tonni eest (sõltuvalt põlevkivi kvaliteedist). 2009 a. keskkonnatasude osakaal põlevkivi tonni hinnas on 21.20 krooni ja moodustab põlevkivi keskmisest müügihinnast 14,4 prtotsenti. Seadusemuudatuse jõustumisel on prognoositav keskkonnatasude tõus 66,30 kroonini tonnist.

Teiseks oluliseks mõjuriks elektrihinna kujunemisel on seadusemuudatuses toodud tasud põlevkivi kolde- ja lendtuhale. Kehtivas seaduses on ühe tonni ladestamishinnaks 15,65 krooni tonni kohta siis eelnõus nähakse ette saastetasude tõusu 62,59 kroonile tonnist.

Elektrienergia ühe MWh tootmiseks kulub keskmiselt 1,2 tonni põlevkivi, millest tekib keskmiselt 0,6 tonni tuhka. Neljakordne tuha ladestamise saastetasu tõus tähendaks üksi elektrihinna keskmist tõusu viis protsenti.

Lisaks eeltoodule on kavas tõsta veeressursi ja veereostustasusid ning välisõhu saastetasu kuni kümme protsenti.

Keemiatööstusliidu  ettevõtete müügitulu  oli 2008 a. 7 798 miljonit krooni, mis moodustas töötleva tööstuse mahust 5,9 protsenti. Sellest moodustas eksport 86 protsenti.

Ettevõtted on teinud oma investeerimisotsused ja planeerinud tootmises ümberkorraldamise aastateni 2015. Seaduse muudatus halvendab oluliselt ettevõtete finantsvõimekust ning seab raskesse olukorda nii investeerimiskavade osas ning finantsasutustega suhtlemisel.

Eelnõu vastuvõtmisel rikutakse oluliselt proportsionaalsuse põhimõtet. Keskkonnatasude tõusu kaevandatavale põlevkivile 300 protsenti s.o.21.20 kr/t kuni 66,30 kr/t ei kannataks välja ükski  ettevõte. Sama kehtib ka koldetuha ja poolkoksi ladestamistasude osas kus tõus on 400 protsenti 15,65 kr/t kuni 62,59 kr/t.

Eesti Keemiatööstuse Liidu seisukoht on, et keskkonnatasude määrad ei tohi tõusta, kuna nad moodustavad juba täna märkimisväärse osa toote omahinnast.