Liit süüdistab maksuametit igapäevases hooletuses ja maksusaladuse leketes
Kui maksukorralduse seaduse muudatused tõepoolest jõustuvad, hakkaks maksuamet edaspidi avaldama ka 20-protsendilise, 9-protsendilise ja 0-protsendilise käibemaksumääraga maksustatavatelt toimingutelt ja tehingutelt deklareeritud käibemaksu summa.
Eesti Maksumaksjate Liit saatis maksukorralduse seaduse muudatuste kohta rahandusministeeriumile oma arvamuse, milles muuhulgas käsitleti ka maksusaladuse ja maksusummade avalikustamise probleeme.
Ärileht avaldab Eesti Maksumaksjate Liidu seisukoha alljärgnevalt ja muutmata kujul:
"Meil on jäänud mulje, et maksusaladus kui selline on Eestis juba ammu surnud ning seadus oleks paremini loetav, kui seal oleks kirjas, kellele veel maksusaladust avaldada ei tohi (kui mõni sel¬line asutus veel on jäänud).
Leiame, et tegemist on väärarenguga, mis vajaks kardinaalset tagasipööramist. Esiteks tuleb luua toimiv süsteem, mis tagaks tõhusa kontrolli teistele riigiasutustele edastatud andmete kasutamise üle. Igast andmesiirdest peab jääma maha jälg, mis võimaldaks mh ka tuvastada, kuidas andmed „juhuslikult“ satuvad ajakirjandusse. Teiseks tuleb riigivastutuse seaduses või maksukorralduse seaduses kehtestada eriregulatsioon maksusaladuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (mh ka süüdioleva ametniku vastutus).
Riigivastutuse seaduse üldine regulatsioon ei ole piisav, tuleb luua sarnane erikord nagu on näiteks MKS § 116 kohane maksuintress või alusetu vabadu¬se võtmise korral hüvitise maksmise regulatsioon. Kolmandaks tuleb täiendada halduskohtu-menetluse seadustikku sättega, mille kohaselt tuleks maksuvaidlustes alati kuulutada menetlus kinniseks, kui maksumaksja seda soovib (sarnane reegel on näiteks Saksamaal).
Juhime ka tähelepanu sellele, et MTA käib oma igapäevatöös maksusaladusega üsna hooletult ümber. Näiteks saadetakse teateid ja järelepärimisi tavaliste e-kirjadega või esitatakse telefoni teel küsimusi, kontrollimata, kas vestluspartner on üldse volitatud selle maksumaksja nimel selli¬seid toiminguid läbi viima ja sellist infot vahetama (näiteks võib e-posti aadress olla suunatud, tegemist võib olla endise töötajaga või ei kuulu konkreetse töötaja tööülesannete hulka maksua-lase teabega ringikäimine).
Me oleme jätkuvalt ka maksualase info „edetabelite“ vastu ja leiame, et vastav norm tuleks laiendamise asemel pigem kehtetuks tunnistada. Maksumaksjate ärisaladuste avaldamine ei too kaasa suuremaid maksulaekumisi. Täiesti ebamoraalne oleks muuta maksude maksmine mingiks „iludusvõistluseks“ ja loota, et ettevõtjad hakkaksid maksma seaduses ettenähtust rohkem makse mingitel mainekujunduslikel eesmärkidel.
Igal ettevõtjal on võimalus oma majandusnäitajaid avalikult presenteerida täpselt nii palju kui ta ise vajalikuks ja võimalikuks peab (rääkimata ava-likest majandusaasta aruannetest ja börsiaruannetest).
Meie arvates peab seadusandja arvestama ka nende ettevõtjate huvidega, kelle jaoks on oluline, et avaliku maksuinfo kaudu edastatav majandusalane teave ei jõuaks konkurendini. Eksportivate ettevõtete konkurendid asuvad välismaal ja nemad ei osale meie „iludusvõistlusel“.
Kavandatav muudatus halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal kui avaliku sektori tegevust üritatakse aina rohkem salastada, annab järjekordne samm erasektori „alasti kiskumise“ suunas halva signaali Eesti ühiskonnakorralduse kohta tervikuna.
Samuti kahjustab „iludusvõistlus“ väikeettevõtluse mainet, sest edetabelite avaldamine jätab üldsusele mulje, justkui näitaksid võimalikud suured maksusummad ettevõtja erilist ausust või õiguskuulekust, väikesed summad on aga iseenesest kahtlased."
