Juhul kui äriühingu olukord on tõesti niivõrd keeruliseks muutunud, et edasi tegutseda ei ole enam võimalik, tuleb paratamatult kaaluda ka ettevõtte tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi. Kahtlemata on tegevuse lõpetamine väga kardinaalne otsus ja peaks kõne alla tulema alles pärast kõigi teiste võimaluste ammendumist.

Tegevuse lõpetamise puhul on valida kaks peamist teed: likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus. Kui ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja võlgnevusi ei ole enam võimalik tasuda, tuleks kindlasti esitada kohtule pankrotiavaldus. Kui võlausaldajaid ja kohustusi aga ei olegi, kuid siiski on otsustatud tegevus lõpetada, tuleb likvideerimine ise korraldada. Viimasel juhul on eelduseks seegi, et lõpetamise peab otsustama üldkoosolek. Pankrotimenetluse algatamise otsustab teatavasti kohus kas võlausaldaja või võlgniku enda avalduse alusel.

Sõltuvalt likvideerimise või pankrotimenetluse valikust on mõned erinevused ka töölepingute lõpetamisel. Näiteks likvideerimise korral tuleb töötajatele lepingute lõpetamisest vähemalt kaks kuud ette teatada, kuid tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise puhul on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata. Hüvitise maksmisel aga sellist erinevust ei ole ja lähtutakse koondamisega sarnastest põhimõtetest.

Olukorras, kus maksejõuetus on küll püsiv ja pankrotiavaldus tuleb paratamatult esitada, ei peaks tegelikult alati arvestama ainult võimalust, et äriühingu tegevus lõpetatakse. Kuigi seda kasutatakse vähe, on pankrotimenetluse käigus võimalik ka sõlmida võlgniku ja võlausaldajate vaheline kompromiss. Võlausaldajad ehk kaotaksid küll teatud osa nõuetest, kuid kokkuvõttes võib ettevõte jääda kestma ning töökohad  alles ja võlad makstud. Järgmisest aastast lisandub loodetavasti ka saneerimise võimalus, mis peaks raskustes ettevõtetele samuti abiks olema.

Kui raskused on püsivad

Õige pea on jõustumas ka saneerimisseadus. Tegemist olulise võimalusega raskustes ettevõtetele, kes veel püsivalt maksejõuetuks muutunud ei ole. Sellega on likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale loodud alternatiiv, mis võimaldab ettevõtet säilitada. Kindlasti tasub saneerimist kaaluda majanduslike raskuste tekkimisel, kui nähakse, et ajutised raskused võivad muutuda püsivateks. Saneerimisavalduse peab ettevõtja kohtule alati ise esitama. Saneerimise põhjendatusel kaasatakse ettevõtjat abistama ka saneerimisnõustaja ja koostatakse kava. Oluline erinevus pankrotimenetlusest on siin seegi, et ettevõtja jääb saneerimise ajal ise ettevõtet juhtima.