Linn väljastas Gustav Adolfi Kalamaja koolile tagantjärele juba teise ehitusloa

 (3)

GAG-i algklasside maja ehitus
GAG-i algklasside maja ehitusFoto: Taavi Sepp

Kui märtsis väljastas linn Gustav Adolfi Gümnaasiumi renoveeritavale uuele algklasside koolimajale ehitusloa, siis 25. juulil, pool aastat pärast tegelike ehitustööde algust, on linnaplaneerimise amet väljastanud ka teise ehitusloa. Paar päeva enne teist ehitusluba väljastas linn koolimajale nädalaga ka projekteerimistingimused, mis peaks tegelikult olemas olema ühena esimestest dokumentidest juba enne ehituse algust.

Veel kevadel kinnitasid Tallinna linnaametnikud, et Kalamajja kerkiva Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside maja laienduse ehitamiseks pole vaja ei detailplaneeringut või projekteerimistingimusi, sest laiendus jääb alla 33% hoone kavandatud mahust. Planeerimisseaduse mõistes tähendab see, et detailplaneeringut või projekteerimistingimusi pole tarvis koostada, mis sobis suure ajasurve all toimunud asjaajamisega hästi. Näiteks Tallinna õigusteenistuse jurist Kent Märjamaa ütles veel aprillis ERR-ile, et linna GAGi koolimaja ehituse tõttu kohtusse andnud kaebaja väide laienduse mahust on eksitav ja hoone laiendus jääb igal juhul alla 33%.

GAGi Kalamaja kooli naabrina ehituse aprillis kohtusse andnud Sandra Jõgeva ja teda esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets väitsid aga juba toona, et hoone esialgse projekti võrdlemisel ehitusloaga ilmnes, et hoone laiendamise maht on enam kui 54 protsenti.

Seotud lood:

Pärast kohtuasja algust on linn justkui tagantjärgi dokumente korda ajama hakanud. 13. juunil on näiteks linnaplaneerimise ametile (TLPA) esitatud projekteerimistingimuste taotlus „ehitise laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust", kuigi veel napilt kaks kuud tagasi neid mahte ja tingimuste vajadust linn eitas. Dokumentidest nähtub, et TLPA menetles asja täpselt nädala ja väljastas loa.

Loe veel

Veelgi kiiremini käis teise ehitusloa väljastamine. 21. juulil esitati uus ehitusloa taotlus ning 25. juulil andis linn koolimajale juba uue ehitusloa, mis lubab hoonet laiendada üle 33%.

TLPA õigusosakonna juhataja Eva Vanamb kommenteeris lubade jagamist sellega, et tööde käigus ilmnes vajadus projekti muuta ja seepärast oli vajalik taotleda projekteerimistingimuste väljastamist ning uut ehitusluba. "Tallinna linn on sõlminud OÜ-ga Nordlin Ehitus Vana-Kalamaja 9 hoone projekteerimis-ehitustöövõtulepingu ega teosta ehitustöid ise. Töövõtja kohustuseks on muuhulgas ehitus- ja projekteerimistööde teostamine ja kõigi ehitamiseks vajalike lubade hankimine.

Seoses töö käigus ilmnenud vajadusega projekti muuta tekkis olukord, kus laienduse maht ilma projekteerimistingimusteta lubatava mahu ületas, mistõttu taotles ehitaja TLPAlt projekteerimistingimuste väljastamist (projekteerimistingimused väljastati 21.06.2017) ja uut ehitusluba. Kuna taotlus vastas nõuetele, väljastas TLPA 25.07.2017 ka uue ehitusloa. Märgime ka, et mõlemad ehitusload on seega väljastatud õiguspäraselt. Ehitamise käigus projekti muutmine ei ole keelatud ning praktikas esineb seda tihti," vastas Vanamb.

Kiirusrekordiks jääb GAGi uue maja ehitusel arvatavasti siiski esimese ehitusloa väljastamine, mida menetleti märtsis, vähem kui nelja tunniga. Koolimaja ehitust jälginud kriitikute sõnul on tegelikult ehitus käinud seal alates selle aasta jaanuarist, aga siis tehti "pigem ehitust meenutavaid töid" paari kuud jooksul hoopis lammutusloa alusel.

Tänases Ärilehes räägib koolimaja ehituse vastu kohtusse läinud naaber, kunstnik Sandra Jõgeva, kuidas lähemal uurimisel ja ekspertide hinnangutele tuginedes on selgunud, et 1954.aastal ehitatud maja võib koolilastele hooletu ehitustegevuse tõttu ohtlikuks kujuneda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare