Suurtes kogustes jäätmete tekitamine peab muutuma tõeliseks luksuseks, mida ei suuda keegi endale lubada. Meie kasutada olevad loodusvarad, sealhulgas ka puhas loodus, ei ole ammendamatud," ütles abilinnapea Toivo Ninnas Raepressile. "Tuleb aru anda, ei kui me ei soovi omaenda prügi sisse mattuda, peame aina rohkem mõtlema selle alternatiivsele käitlemisele. Uus jäätmehoolduseeskiri ongi kantud sellest mõtteviisist."

Suurte elamute prügikonteinereid tuleb sarnaselt eelmisele eeskirjale tühjendada üldjuhul kahe nädala jooksul. Erand on uues korras tehtud väikeelamutele, kus prügikonteinereid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Sellisel juhul ei tohi konteineritesse panna toidujäätmeid, mis soodustavad kahjurite teket ja levitavad haisu.

Eeskiri sätestab ka linna haljasaladel puulehtedest ja muust looduslikust risust tekkivate jäätmete komposteerimise selleks spetsiaalselt ettenähtud kohtadel. Esimene selline väljak puulehtede komposteerimiseks peaks valmima käesoleva aasta lõpuks Rahumäe kalmistu lähedal.

Ka ei ole betoondetailide, asfaldi ja ehituskivide ladestamine prügilasse või lihtsalt pinnasetäiteks enam lubatud. Need tuleb anda jäätmekäitlusettevõttele purustamiseks ja edasiseks taaskasutamiseks.

Septembris kinnitas Tallinna volikogu pealinna jäätmekäitluse kava, mis sätestab jäätmehoolduse arengusuunad kuni 2005. aastani. Selleks ajaks peaks Tallinna jäätmekäitlus üldjoontes vastama Euroopa Liidus kehtivatele normidele.