Linna analüüs näitab, et odavam on ärimeestelt koolide halduslepingud välja osta

Tänaseks on kümnest linna nn PPP-lepingust viiele tehtud ekspertiis, mis näitas, et linna jaoks oleks lõppkokkuvõttes odavam lepingud välja osta ja hakata neid koole ise haldama, kirjutab ERR.

Tallinna linn sõlmis 2006. aastal 30 aastaks kahe erafirmaga kümne kooli halduslepingud. See tähendab, et erafirmad investeerisid koolide korrastamisse, haldavad hooneid ning üürivad neid omakorda linnale. Tänaseks on kümnest lepingust viiele tehtud ekspertiis, mis näitas, et linna jaoks oleks lõppkokkuvõttes odavam lepingud välja osta ja hakata neid koole ise haldama.

"Täna tõesti on tekkinud olukord, kus linna jaoks krediidilimiidi võimekus on piisavalt suur ja kindlasti krediit on meie jaoks odavam kui tasuda lepingumakseid," ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. "Ma ei usu, et see läheb lihtsalt, tõenäoliselt tekivad meil siin suured vaidlused, aga päeva lõpuks me jõuame sinnamaani, et see muutub linnale odavamaks."

Juba pool aastat tagasi kirjutas Ärileht, et linnal küpseb plaan helded lepingud ärimeestega üles öelda. Sellest ajast on tehtud mitmeid analüüse, mida linna finantsjuht Katrin Kendra on keeldunud avalikustamast. Veel enne valimisi oli Taavi Aas lepingute väljaostmise suhtes skeptline, selgitades pigem olukorda, kus euribori tõusmisel võivad ka linnale kulud kõrgeks minna.

Kümne aastaga on linn maksnud 23 kooli renoveerimise ja haldamise eest üle 100 miljoni euro. Selliseid lepinguid on nii Urmas Sõõrumaale kuuluval firmal, ehitusärimeestele Olaf Hermanile ja Jaanus Otsale kuuluvatel firmadel ning Toomas Kõuhkna jt firmal. Lisaks on Tallinna koole renoveerinud Riigi Kinnisvara AS.