Et Tallinna linn ja riik saaksid oma eelarvetest linnahalli taaselustamise kinni maksta, on vajalik saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Algul kui Jüri Ratase valitsus ametisse asus ja suure hooga linnahalli rekonstrueerimiseks raha lubas (40 miljonit riigilt ja 40 miljonit linnalt), hakatigi juba projekteerimishanget tegema ning siis avastati halvaks üllatuseks, et linna aktsiaseltsile niisama avalikust rahast miljoneid üle kanda ei saagi.

Tänaseks on Tallinna Linnahall AS-i juhi Kaia Jäppineni sõnul saadud Euroopa Komisjonilt esimene tagasiside esitatud taotlusele. Komisjon tahab nüüd, et linn oma taotluses andmeid täpsustaks - näiteks ka nii olulisi asju nagu ehitushinda või esitaks tasuvusanalüüsi.

"Luba on vaja saada enne hangete väljakuulutamist," rääkis Jäppinen Ärilehele. "Tasuvusanalüüsi on meil veel vaja üle vaadata ja sellest ma praegu avalikult ei räägiks, kuid projekti kogumaksumuseks kujuneb 110 miljonit eurot." Jäppinen sõnul on sellesse summasse arvestatud ka sisseseatav tehnika, mis teeb projekti kalliks.

"Riigi lubatud 40 miljonile on linnavalitsus eesotsas linnapea Taavi Aasaga lubanud teise osa ise panustada," viitas Jäppinen asjaolule, et Tallinna lubatud 40 miljonist võib nüüd vabalt saada 60 mijoniline investeering.

Linnahalli palgal on hetkel ca 12 inimest - lisaks Jäppinenile töötab seal projektijuht, kes valmistab samuti linnahalli rekonstrueerimisprotsessi ette. Lisaks igapäevaste töödega tegelev haldusjuht (eelmisel nädalal surnud Tõnu Pröömi asemele tuleb leida uus inimene), raamatupidaja, valvur, koristaja jne.

Nimeliselt küll aktsiaselts, on linnahall aastaid funktsioneerinud linnakassast eraldatud rahast - veel eelmisel aastal saadi linnavalitsuselt 300 000 eurot ning sel aastal kasvas eelarve 480 000 eurole.

Linnahalli taaselustamise plaan näeb ette konverentsi- ja kontserdikeskuse rajamist.