Tammiste lükkas tagasi arvamuse, nagu oleks veokite paigutamine ja ootavatele veokijuhtidele inimlike tingimuste loomine maakonna ja Narva linna mure.

"Kui riik on selle probleemi loonud, peab ta selle ka lahendama või vähemalt selle lahendamisele kaasa aitama," ütles Tammiste Virumaa Teatajale.

Tema sõnul pole riigilt saadud ei korralduslikku, tehnilist ega rahalist abi. "Me pakkusime meie hinnangul välja reaalseid lahendusteid, vastuseks - vaikus," märkis ta.

Tammiste rääkis, et lisaks on Narva linn jäetud sisuliselt eemale võimalusest osaleda Eesti-Vene ühise rühmas, mis arutab praeguse piirisilla saatust ja uue rajamist üle Narva jõe.

"Viimasele kahepoolsele kohtumisele maikuus Jaanilinnas meid ei kutsutud, ehkki olime valmis," märkis ta, lisades, et Jaanilinna esindajad olid kaasatud.

Tammiste hinnangul viitavad pidevad veokijärjekorrad Eesti ja Venemaa normaalsete suhete puudumisele.

Eesti-Vene suhete arengust rääkides ütles Tammiste, et vaatab tulevikku erilise optimismita. "Arvan, et lähitulevikus mingit paranemist ei tule. Igatahes reaalseid samme selles suunas ei tehta," lausus Tammiste.

Möödunud suvel tekkinud järjekorrad Eesti, Läti ja Soome piiril Venemaaga on kord pikenenud, kord vähenenud. Mullu augustis ja novembris seisis Narvas üle 500 veoki, mis ootasid piiriületust peagu nädala.

Reede hommikul ootas Narva piiripunktis Venemaale pääsu 320 veokit, kel kulub piiriületuseks eeldatavasti 84 tundi.