Linnugripihirm on suurendanud nõudmist värske kala järele
Rimi Eesti Food AS-i suhtekorraldusjuhi Mare Bakkeri selgitust mööda on selle põhjuseks ühelt poolt kalakoguse vähenemine, teisalt aga veerandi kuni kolmandiku võrra kasvanud kalatoodete nõudlus. “Linnugripihirmus ostja eelistab praegu kala ja muud liha,” sõnas ta.
Paide Maksimarketi juht Tiiu Lunts ütles, et tavaliselt pakuvad nad ostjaile Norra lõhet ja forelli, Eesti forelli ja karpkala. Maksimarketis müüakse Jõgevamaal Härjanurme kalatalus kasvatatud forelli ja karpkala.
Norras kasvatatud lõhet kulub nädalas 20 kilo, kodumaist forelli 40 kilo. Paide Maksimarketis maksab roogitud lõhe 89 ja forell 95 krooni, kohapeal tehtud filee hind jääb 130–140 krooni piiresse.
A-Selver AS-i ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar ütles, et võrreldes eelmise aastaga pole valge kala hind sisuliselt tõusnud, punase kala osas on ligi viis protsenti tõusnud forelli hind, lõhe pole aga märkimisväärselt kallinenud. Kuna inimesed pelgavad saada linnuliha süües linnugrippi, siis on kala jaemüüjad sellest kasu lõiganud – käive on kasvanud ligi 10 protsenti.
Nõudlus on suurem
“Aastas müüme õngitsemiskohtadele 250 tonni eluskala, kuid see kogus on nõudlust arvestades väike,” sõnas Lääne-Virumaa forellikasvataja Hans Kruusamägi, Simuna Ivax OÜ juht. Kasvataja küsib forellikilost 73 krooni, selle raha eest viib ka kala kohale.
Viis aastat tagasi alustades oli kalahind 50 krooni ringis. Kuna värskel kalal on hea minek, on kavas lisaks kolmele kasvandusele juurde rajada veel üks, aastane toodang peaks suurenema siis veel 100 tonni võrra. Aga ka selle koguse juures kahtleb Kruusamägi, kas forelli poelettide jaoks jagub.
Jahutatud ja roogitud kala maaletooja M. V. Wool juhatuse esimees Mati Vetevool ütles, et ka nende jaoks on värske kala hind tõusnud – võrreldes aastataguse ajaga 10–15 protsenti. “Kevadel ja suvel on kala vähe, Eestis kasvatatud forelli napib, nõudlus on iga aastaga kasvanud ja mõistagi kerkib ka hind,” märkis ta.
Kasvanud nõudluse taga on mitu põhjust: omamaist kala on vähe, kala on tervislik, kardetakse linnugrippi. Ostja peab arvestama kaupluses hinnaga, mida nii kalakoguse kui ka hinna osas mõjutab maailmaturu olukord.
Forellikasvatust üle saja aasta
Eesti ja Baltimaade vanimad forellimajandid Vastse-Antslas ja Põlulas on rajatud 1895. aastal.
Esialgu kasvatati kodumaist jõeforelli, hiljem ainult vikerforelli, sest ta haigestub vähem, on kiirema kasvuga, omastab paremini talle pakutavat sööta ning kohaneb kiiremini tiigieluga.
Teist korda toodi vikerforell kui sõja algul kaduma läinud ja looduses ise mittepaljunev liik Eestisse 1952. aastal.
Forellikasvatuse tipp oli 1989. aastal, mil Eestis kasvatati kokku 845 tonni vikerforelli. Eesti andis kolmandiku kogu Nõukogude Liidu forellitoodangust.
Allikas: infoleht Eesti Kalakasvataja
