Tallinna kesklinnas asuva elumaja 164 peret tahavad remondiraha säästmiseks lasta majale ühe korruse peale ehitada, kuid see plaan ei lähe läbi, sest viis korteriomanikku on selle vastu.
Liivalaia 40 asuva 178 liikmega korteriühistu tegevdirektori Peeter Keäri sõnul soovivad maja elanikud hoonele juurde ehitada veel ühe korruse, kuhu eskiisprojekti alusel tuleb 28 uut korterit, millest neli jääb korteriühistule.
"Läbiviidud inseneruuringud kinnitavad, et seda on võimalik teha," kinnitas Keäri. Tema sõnul on juurdeehituse teostajaks valitud ehitaja nõus kogu projekti läbi viima omal kulul ning olemasolevate korterite omanikud ei kanna seetõttu mingeid lisakulusid. Tehtud kulutused teenib ehitaja tagasi ehitatud korterite müügist.
Keäri sõnul on kaks aastat tagasi algatatud juurdeehituse plaani takistanud puudused seadusandluses ja korteriomanike vastuseis. "Seadusandlikud takistused on nüüdseks kõrvaldatud, kuid osa omanike vastuseisu tõttu ei saa me ikkagi midagi teha," ütles ta.
"Ma ei ole kohustatud seda teile põhjendama," sõnas oma vastuseisu põhjuste kohta majaelanik Avo, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada. "Lihtsalt mulle ei meeldi ja ongi kõik."
Avo sõnul on ta valinud endale elukoha viimasel korrusel ega taha, et keegi tema kohal elaks. Enda sõnul ei motiveeri teda ka juurdeehitusega kaasnevad plussid nagu liftide, katuste ja koridoride tasuta renoveerimine. "Ma maksan iga kuu hooldustasu, mille eest võib neid töid teha," põhjendas ta.
"Mina ei kirjuta sellele alla," ütles seitsmeteistkümnendat aastat majas elav juurdeehituse vastane, kes soovis jääda anonüümseks. Tema sõnul ei ole majas mõtet midagi parandada ega värvida, sest niikuinii lõhutakse või määritakse kõik ära. "Korterelamu juurde ei kuulugi täiuslik puhtus ja kord," ütles ta.
Peale selle põhjendab ta vastuseisu laiendamisplaanidele oma mehe invaliidsusega, sest abikaasa peab jalutama iga päev maja katusel ning kasutama lifti. "Kui minu mees ei saa kaks kuud liikuda, leian ma, et see on väga suur õiguste piiramine. Minu mees on minu elu," rääkis ta. "178 omanikku selles majas ei hakka kunagi ühtemoodi mõtlema," lisas ta.
"Need inimesed, kes soovisid viimasel korrusel elada ja seepärast ei taha juurdeehitust, elavad tõenäoliselt kohas, kus katus veel läbi ei saja," ütles juurdeehitusega nõustunud korteriomanik Elli Madaloja. "Ühel inimesel oli minu arust väga imelik argument, tema ei ole sellepärast nõus, et ei saa katusel päevitada, minu arust on see nagu natuke tobe."
Ainuüksi katuseremont läheb Madaloja andmetel maksma 2,5 miljonit krooni, kuid juurdeehituse tegemisel ei peaks elanikud midagi maksma. Tema hinnangul on see tänuväärne projekt, millega võidaksid kõik majaelanikud – peale uue katuse ehituse renoveeritaks ka maja koridorid ja liftid.
Ühistu tegevdirektori Keäri sõnul saab ühistu peale tasuta katuse ning koridoride ning liftide remondi enda käsutusse neli ehitatavat korterit, mille turuväärtuseks on tema hinnangul vähemalt 3,8 miljonit krooni. "Need saab kas maha müüa või renditulu teenima panna," lisas ta.
Praegu kehtiva seadusandluse järgi ei saa kõigi korteriomanike nõusolekuta elamule teha juurdeehitust, kui sellega kaasneb korteriomanikele kuuluvate mõtteliste osade muutus.
Madaloja hinnangul peaks seadusandlust paindlikumaks muutma ja sajaprotsendilise nõusoleku asendama näiteks seitsmekümne viie protsendilise piiriga, sest ühiskonnas ei teki kunagi täielikku üksmeelt.
Korteriühistu juurdeehitusega hädas
Tallinnas Pärnu maantee 106 asuva maja korteriühistu lasi tasuta remondi lootuses teha oma maja katusele juurdeehituse ja ehitada sinna kaheksa uut korterit, kirjutas eelmise nädala Eesti Ekspress. Tänaseks on kaheksast korterist müüdud kolm. Projekti teostajaks oli tundmatu firma ning ehitajaks tänaseks pankrotistunud Wiklar.
Juurdeehituse lubamise ning korterite müügi õiguse eest lubas projekti teostaja remontida maja koridorid ja vahetada aknad.
"Kõik need olid vaid suusõnalised lubadused. Mingit ühistu ja rahastaja vahelist lepingut selle kohta ei tehtud. Lubatud tööd olid kirjas vaid üldkoosoleku protokollis," rääkis Eesti Ekspressile ühistu juhatuse esimees Ülo Russak.
Projekti teostajad loodavad siiski korterid maha müüa ning teenida selle pealt üksteist miljonit krooni.
