„Loomulikult ei kuulu alkoholi tarbimine ja sõidukijuhtimine kokku ning seda sõnumit on meie ühiskonnas vaja ikka ja jälle meelde tuletada. Väga oluline on selle sõnumi kinnistamine inimeste teadvusesse. Ühelgi juhul ei tohi käsitleda joobes juhtimist normaalsusena,“ ütles Kalvi Ärilehele.

„Seda eesmärki täidab Tsahkna väljaöeldud plaan kindlasti, et juhib tähelepanu kahe tegevuse kokkusobimatusele. Samas, mõistliku alkoholitarbimisega ühiskonnaks muutumise teel ei tohi olla valikukoht alkoholi müügilolek või mitte-müügilolek, vaid see, kuidas olla vastutustundlik igas olukorras. Ka siis, kui alkohol on kättesaadav,“ lisas ta.

Vastutustundlikkuse kasvatamist peab Kalvi riigi ja alkoholitootjate ühiseks missiooniks.

„Alkoholist rääkimine tekitab sageli tugevaid emotsioone ning erinevatele ideedele alkoholitarbimise piiramisest ei eelne sageli kuigi põhjalikke analüüse. Alkoholimüügi lõpetamine ühes kohas toob tavaliselt kaasa alkoholimüügi teises kohas ja sageli illegaalses vormis,“ leidis Kalvi.

Kalvi toob teemat lahates mängu ka viimaste aastate hüppelised alkoholiaktsiisi tõusud, mis on tema sõnul märgatavalt kasvatanud salaviinaturgu ning salaviinaturg moodustab juba 25-33 protsenti kogu viinaturust.

„Peab väga põhjalikult analüüsima, kas ametlike ja alkoholitarbimiselt riigimakse maksvate ettevõtete asemele tulevad järjekordsed salaviinamüüjad, kes tundmatut päritolu vedelikke joogiks müüvad,“ jätkas ta.