Janek Kalvi sõnul tekitavad igasugused piirangud turul anomaaliaid, mis ei pruugi alati tähendada salaalkoholi, kuigi on täiesti selge, et radikaalne hinnatõus ja müügi piiramine annab illegaalsetele tootjatele taas trumbid kätte.

"Eesti riigil on läinud üle 15 aasta, et alkoholiturg saada suuremas osas maksutulude kaudu kontrolli alla. Olen lisaks agressiivsele aktsiiside tõstmisele kuulnud plaanidest, mis lõpetaksid alkoholi müügi Harju maakonnas juba lõunasest ajast. Ei oleks vastustundetumat sammu ausate tootjate ja kaupmeeste suhtes, rääkimata sellest, et turule tuleb taas mingi sodi, mis seab inimeste tervise ohtu,” ütles Janek Kalvi.

Liviko juht meenutas üheksakümnendate keskpaika, mil käis tõsine arutelu maksumärkide kasutuselevõtu üle. "Diskussiooni tulemusena otsustas tolleaegne riigikogu aga tõsta hüppeliselt aktsiise, mis oli tehtud kas teadmatusest või mõnel muul põhjusel, mis lõppkokkuvõttes toimis allmaailma huvides," sõnas Kalvi.

Kalvi sõnul jõuti kuu aega tagasi jälile Tallinna kesklinnas täiesti legaalselt müüdavale 40 kraadisele niinimetatud suuveele. "Selliseid näiteid on kahetsusväärsel kombel rohkem kui tahaks," ütles Kalvi.

Kalvi oli tõstatas ka Läti teema, kus tema hinnangul kasvab alkoholiturg Eesti arvelt. Kalvi sõnul hakkab see lisaks kohalike elanike ostureisidele lõunanaabrite juurde mõjutama ka turistide eelistusi.

Läti maksuameti andmetel kasvas Läti alkoholitoodang esimeses kvartalis 40 protsendi võrra.

"Me konkureerimine meie naabrite majandusruumidega ja ma leian, et kui mingeid äkilisi liigutusi tehakse, siis need võiks olla kooskõlas ka naabrite juures tehtavate otsustega,” ütles Kalvi.

Liviko maksis möödunud aastal riigieelarvesse ligi pool miljardit krooni aktsiisimaksu.