Kui politsei teeb avarii sündmuskohal süüdlase kindlaks, siis kindlustusfirma esindaja, kes ei ole kohapeal käinud, väidab, et süü on mõlemapoolne ja jätab kannatanule kahjud hüvitamata.
Mis mõte, siis sundkindlustusel on, kui kindlustuse pakkujatele Eesti VR liiklusseadus ei kehti?

Eesti seadused kehtivad kõigile, sh kindlustusteenuse osutajale.

Liikluskindlustus annab liiklejale kindluse, et tema tekitatud kahju hüvitatakse ja kahju põhjustaja ei pea seda ise kandma. Teisalt annab kohustuslik liikluskindlustus liiklusõnnetuses kannatanule kindlustunde, et talle tekitatud kahju hüvitatakse.

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus, mitte sundkindlustus. Mõistete selgitused vt LKFi kodulehelt http://www.lkf.ee/index.php?03526230134373556).

Harva on kindlustusandja ja politsei erineval seisukohal kahju põhjustaja süü osas. Erinev seisukoht võib olla tingitud näiteks sellest, et kindlustusandjal on kasutada tõendeid, mis sündmuskohal otsust teinud politseinikule teada ei olnud.

Kui klient ei ole rahul kindlustusandja otsusega, siis on tal õigus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni (vt www.lkf.ee -> Vaidluskomisjon).
Alates aprilli keskpaigast on võimalus pöörduda ka Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuslepitaja poole.

Miks pole mul võimalik osta normaalse hinnaga ühepäevakindlustust? Või näiteks kindlustust, mis kehtib vaid nädalalõppudel või paariskuupäevadel?

Eesti turul tegutseb kümme liikluskindlustust pakkuvat kindlustusandjat. Konkurents on tihe ja turumajanduse reeglid kehtivad.
Lühikese kindlustusperioodi eest küsitav kindlustusmakse ühe päeva eest on suurem kui näiteks aastase kindlustusperioodi päevamakse. Selles ei ole midagi tavatut – pikemaajalist kliendisuhet on odavam pidada.

Kuidas ja kust on võimalik teada oma hetkel kehtivat riskikoefitsienti ning infot selle muutumise aja kohta?

Ületurulist, samade reeglite, sisendite ja väljunditega riskikoefitsienti Eesti kindlustusturul ei ole. Seadus ei sätesta riskikoefitsiendi asjaolusid aastast 2004. Varem väljakujunenud riskikoefitsientide süsteem on hääbunud.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõju liikluskindlustuse kindlustusmaksele on kindlustusandjatel erinev. Teavet selle kohta saab kindlustusandjalt.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõjust kindlustusmaksele vt ka LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=815.

Teavet konkreetse isiku kindlustus- ja kahjuajaloo kohta saab LKFi veebilehel oleva Teabekeskuse vahendusel, vt https://vs.lkf.ee/teabekeskus.

Kui minu koer jookseb autole ette ja vigastab seda, siis on minul kohustus hüvitada tekkinud kahju. Kui aga minu autole jookseb ette metsloom, siis miks ei maksa kindlustus minu kulusid, ning ei nõua sisse kahjud looma omanikult e. riigilt?

Liikluskindlustuse alusel hüvitatakse mootorsõidukiga tekitatud kahju teisele isikule.
Kui kahju põhjustab loom, siis üldjuhul vastutab kahju eest looma omanik. Vastavalt asjaõigusseadusele on metsloom peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses. Seega ei vastuta riik metsloomade poolt tekitatud kahjude eest.

Kuidas ikkagi käib reaalselt riskikoefitsiendi ülekandmine? Kui auto passis olev vastutav kasutaja teeb sõidukiga avarii, siis miks tõuseb riskikoefitsient auto omanikul?

Liikluskindlustuse kindlustusmakse on mõjutatud nii isiku enda kui ka temale kuuluvate sõidukite kindlustus- ja kahjuajaloost. Sõiduki omanik omab kontrolli, kes tema sõidukit kasutab. Seeläbi on olemas seos sõiduki omaniku ja temale kuuluvate sõidukitega tekitatud kahjude vahel.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõjust kindlustusmaksele vt ka LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=815.

Miks ei arvestata riskikoefitsiendi määramisel autojuhi staaži hulka aega, kui ta on auto registreerimistunnistusele kantud kasutajana?

Isiku olek sõiduki registreerimistunnistusel sõiduki kasutajana ei väljenda isiku kogemust sõiduki juhina.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõjust kindlustusmaksele vt ka LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=815.

Viimati oli auto oma nimele registreeritud ca 10 aastat tagasi ja riskikoefitsient oli mega madal. Vahepeal sõitnud ca 50 tuh km aastas, 10 aastat, tööandja autoga. Nüüd sai jälle oma nimele auto registreeritud ja riskikoefitsient sama mis algajal juhil. Liiklusõnnetusi põhjustanud ei ole. Kuidas nii saab?

Iga kindlustusandja võib arvestada isiku kindlustus- ja kahjuajalugu kindlustusmakse suuruse määramisel erineval moel. On kindlustusandja otsus, kas ja kui palju võetakse arvesse tööandjale kuuluva sõidukiga seotud kindlustus- ja kahjuajalugu.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõjust kindlustusmaksele vt ka LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=815.

Miks minu riskikoefitsient sõltub automargist? Peale WW soetasin BMW ja koefitsient kohe tõusis.

Kindlustusmakse suurus sõltub paljudest asjaoludest. On tavaline, et kindlustusmakse suurus sõltub muu hulgas ka sõiduki margist. Liiklusõnnetuste statistika näitab, et mõnd marki sõidukitega põhjustatakse rohkem kahju, kui teist marki sõidukitega.

Statistikat sõiduki markide ja liiklusõnnetuste seostest vt LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=793.

Kuidas on liikluskindlustuse maksmisega kinnistel territooriumitel, näiteks kui kusagil lao territooriumil, aias, libedarajad juhtub avarii, kas siis liikluskindlustus maksab kahju kannatajale kahjud kinni?

Igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Kui sõidukiga osaletakse teeliikluses, siis peab olema kehtiv poliis.
Teeliikluseks loetakse selles tähenduses liiklemist kogu Eesti territooriumil, va liiklemine a) hoones, va hoones asuvas parklas, b) kohas, mis on eraldatud ja tähistatud võistlusteks või treeninguks, c) tegutseva lennuvälja territooriumi osal, mis on liikluseks suletud.

Teeliikluses kindlustamisele kuuluva sõidukiga tekitatud kahju teisele isikule hüvitab kindlustusandja või LKF. Kui kahju põhjustanud sõiduki suhtes ei olnud kehtivat poliisi, siis tuleb kahju tekitajal kindlustusandjale tagasi maksta väljamakstud hüvitis ja kahjukäsitluskulud.

Kas ilma kindlustuseta sõiduk jääb alati ja mistahes olukorras liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi?

Liikluskindlustuse kindlustuskaitse olemasolu või puudumine ei ole liiklusõnnetuse põhjus. Liikluskindlustuseta sõiduki juht ei ole alati süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises.
Sellele vaatamata tuleb isikul, kes osales liikluses ilma liikluskindlustuseta maksta Politsei määratud trahvi.

11. Alates 1.jaanuar 2010 teatas LKF, et poliisidel enam ei näidata riskikoefitsienti. Kuidas on võimalik teada olemasolevat koefitsienti või põhimõtteid kuidas arvutatakse kindlustusmakse hind? Samuti sooviksin teada, et järgneva sõiduki ostul kuidas arvutatakse liikluskindlustuse hinda?

Teavet asjaoludest, millest sõltub kindlustusmakse suurus, annavad vaid kindlustusandjad, sest vastavad reeglid on kindlustusandjatel erinevad. Kindlustusandjal on kohustus selgitada kliendile kindlustusmakse kujunemise aluseid.

Kui algaja juht alustab koefitsiendiga 1.2 mis võib nii tõusta kui ka langeda siis mis aja jooksul juhul kui autot ei oma ega kindlustust ei tee koefitsient taas 1.2 peale kas tõuseb või kukub ?! Vanasti oli see aeg vist 4 või 5 aastat, kui pikk on see aeg praeguse seadusega?

Seadus ega muu õigusakt ei reguleeri sellise detailsusega kindlustusmakse arvutamise aluseid.

Kui inimesel on mitu autot, miks peab ka tasuma mõlema liikluskindlustust? Korraga ju mitut autot juhtida ei saa ja kui võimsused, gabariidid vms on tõesti väga erinevad, et 1 auto hea juhtimine ei pruugi tähendada teise head juhtimist, siis võiks ju võtta nende keskmise?

On õige, et üks inimene ei saa üldjuhul kahte sõidukit korraga juhtida. Samas on võimalik, et ühele isikule kuuluvad sõidukid osalevad samaaegselt liikluses.
Kui sõidukit ajutiselt teeliikluses ei kasutata, siis saab liikluskindlustuse lepingu maksevabaks muuta. Sel juhul ei tule tasuda ka kindlustusmakset.

Oman kahte sõidukit. Soetatud sai need paari aastaste vahedega. Esimese sõiduki riskikoefitsient oli jõudnud teise auto soetamise ajaks langeda. Uuel autol algas riskikoefitsient jälle kõrgeimast, 1,2. Kuna riskikoefitsient peaks olema isikupõhine, siis kuidas on antud situatsioon võimalik (puudub loogika, kuna ühest masinast teise istudes jääb mulle sama identiteet)?

Kindlustusandjad arvestavad isiku kindlustus- ja kahjuajalugu kindlustusmakse määramisel erinevalt. Seega ühest vastust Teie küsimusele ei ole. Ühese vastuse saab anda kindlustusandja, kes Teile vastavate maksetega kindlustuspakkumised tegi.

Kas kindlustusseltsil on õigust (ja mis tingimustel) kannatanu hüvitist vähendada viidates tema sõiduki tehnilisele mittevastavusele a' la suvekummid või liiga kulunud rehvid sõidukil, juhul kui vastav rike ei ole õnnetuse põhjustamisega seotud - a'la süüdlane sõidab peateele ette või peateel liikuvale kannatanule külje pealt sisse?

Kui tehnilisel rikkel ei ole mingit seost õnnetuse põhjustamisega ega kahju suurusega, siis sel põhjusel hüvitist ei vähendata. 

Samas näiteks, kui nõuetekohaste rehvidega oleks olnud võimalik liiklusõnnetust vältida, siis on kindlustusandjal alus hüvitise vähendamiseks.

Millest tuleneb ebanormaalsus riskikoefitsiendi ülekandmise juures, kus aastal 2002 max koefitsiendiga alustades jõudsin oma firma kahest autost ühega minimaalse koefitsiendini 0.40 alles 2011.a alguseks, s.t selleks läks peaaegu 9 aastat.

Liikus- ja kahjuajaloo mõju kindlustusmaksele on kindlustusandjati erinev. Kindlustusandjad pakuvad oma teenust küsides selleks vabal turul kujunenud hinda. Kindlustusmakse või selle eri komponentide suuruse normaalsuse või ebanormaalsuse üle otsustavad kliendid tehes kaalutletud valikuid.

Firmal 2 autot, vahepeal aastaid tagasi 2003-2004 oli lühiajaliselt ka kolmas ja vahetatud on neid keskmiselt ca 4 aasta järel. Ühtegi liikluskahju, mis koefitsienti tõsta võiks, tekitatud pole.

Kindlustus- ja kahjuajaloo mõjust kindlustusmaksele vt ka LKFi veebilehelt http://www.lkf.ee/download.php?id=815.

Autosid vahetamata (samas vanema vähemkindla mudeliga) sõites poleks näiteks mingil ootel koefitsienti ja see risk oleks langenud 20% aastas ning ikka mitu aastat varem minimaalseni jõudnud. Millega seda ootel koefitsienti ja vaid autode vahetamise tõttu kõrgema kindlustuspreemia maksmist põhjendatakse?

Kindlustusmakse suuruse ja asjaolud, millest see sõltub määravad kindlustusandjad. Ühtseid ületurulisi reegleid ei ole. Konkreetsel juhul palun küsige kindlustusmakse erinevuse põhjuseid oma kindlustusandjalt.

Miks peab haagiseid eraldi kindlustama? Neil ei ole mootorit, ilma vedukautota nad ei liigu. Enamik sõiduauto haagiseid seisab aianurgas koorma ootel. Kas ei võiks see lihtsalt nii olla, et vedukauto vastutab liiklusõnnetuse korral?

Praktikas on näiteid, kus haagisega on kahju põhjustatud ka ilma vedukautota. Näiteks on seisev haagis liikuma pääsenud ja sellega kahju tekitanud. Tõsi, vastavad juhtumid on harvad ja seda kajastab ka haagise kindlustusmakse suurus.

Mina tahaks teada, et milleks on vaja topelt kindlustust, kui ma teen kaskokindlustuse siis võiks ju tavaliikluskindlustus ära jääda?

Liikluskindlustus on vastutuskindlustus, st liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. 

Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusandja.

Sõidukikindlustuse (küsimuses viidatud kaskokindlustus) alusel hüvitatakse sõiduki vargusest, hävimisest või kahjustumisest tekkinud kahju sõiduki omanikule.

Näiteks, kui sõiduki omanik põhjustab liiklusõnnetuse, siis liikluskindlustuse alusel hüvitatakse kahju teisele isikule (näiteks kannatanu sõiduki taastamine, kannatanu ravikulud, kannatanu töövõimetushüvitis jmt). Kahju põhjustaja sõidukile tekkinud kahju hüvitatakse sõidukikindlustuse alusel.

Hetkel on enda nimel ARK-is vaid mootorratas, mida reaalselt saabki kasutada aastas vaid umbes 6 kuud. Seega teen iga aasta kindlustuse 6ks kuuks. Kas minu riskikoefitsient ei alane seega üldse?

Kindlasti arvestab kindlustusandja kindlustusmakse määramisel Teie kindlustus- ja kahjuajalooga. Ületurulist nn kuue kuu reeglit ei ole.

Miks erinevad erinevate kindlustusseltside kindlustusmaksed nii meeletult? Toon näite et 6 kuud kindlustust maksab ühes firmas mul 2000 eek, teises 5000 eek. Ma saaks aru paarisaja kroonisest vahest veel, kuid mitu tuhat?

Asjaolusid, mida kindlustusandjad arvestavad makse arvutamisel on palju (sõiduki andmed, teeninduskanal, isiku kahju- ja kindlustusajalugu jmt) ja need on kindlustusandjatel erinevad. Samuti on erinevad metoodikad kindlustusmakse suuruse arvutamiseks ja sellest ka erinev tulemus.

Ettevõtte kasutuses olevale liisinguautole sõideti tagant sisse. Olles õnnetuses kannatanu tuli suure üllatusena kahju põhjustaja kindlustusseltsi (If) maakleri käitumine.
If väljastas kannatanule (meie ettevõttele) suunatud garantiikirja, milles lubab hüvitada tekkinud kahju ilma käibemaksuta. Lisaks väideti, et kui auto on korda tehtud, siis peame esialgu ise remondi koos käibemaksuga kinni maksma ning seejärel saadame Iffi maksekorralduse koopia. Alles seejärel If hüvitab kannatanule kahju summa ilma käibemaksuta. Käibemaksu osa saab järgmise kuu 20 kuupäeval niiöelda riigilt tagasi. Kannatanu on kohustatud kellegi teise poolt tekitatud kahju esialgu ise kinni maksma ning veel kuni pooleteistkümneks kuuks 20% remondiarvest omavahenditest kellelegi krediiti andma.

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada tekkinud kahju. Antud näite puhul ei ole käibemaks kahju, sest kannatanu saab selle riigilt tagasi.

On olukordi, kus praktiline lahenduskäik tekitab probleeme kliendile. Meile teadaolevalt leiavad kindlustusandjad koos kliendiga ka kirjeldatud olukordadele lahenduse, näiteks tasub kindlustusandja remondiarve kannatanu nimel ja kannatanu tagastab käibemaksu osa kindlustusandjale hiljem.