Lobitööna läbi surutud seadus teenib energiatootjaile kopsakat kasumit
Sel aastal prognoosib võrguettevõte Elering maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Igaüks meist võib elektriarvelt vaadata, kui palju ta kuus taastuvenergia tasu maksab. Paari aasta taguselt kolmelt sendilt kW/h eest on tariif tõusnud juba kolmeteist krooni ligi ja iga suurem leping, mille taastuvast energiaallikast elektri tootja Eleringiga sõlmib, tähendab elektritarbijale uut hinnatõusu, kirjutab Äripäev.
Näiteks OÜ Nelja Energia seltskond on Eesti Energia kõrval teine suur tuuleparkide rajaja. Õigel ajal projektidega turule tulnuna võtavad nad nüüd esimesi dividende. Kahe töösoleva tuulepargi peale on kogunenud 150 miljonit krooni puhaskasumit, millest 24,3 miljonit määrati omanikele dividendideks. Omanikutulu saajate hulgas on Freenergy ASi kaudu Hansapanga asutajad Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis, aga ka Sylvesteri omanike hulka kuulunud Peeter Mänd, samuti Aivar ja Merit Berzin, Kalle Kiigske, Taavi Raadik, Mart Tooming, Tarmo Rooteman. Lisaks viidi mõlemast tuulepargist mullu juhtimis- ja edukustasudena välja 7,1 miljonit krooni. Need tasud liiguvadki juhtimisteenust osutavasse OÜsse Nelja Energia, millest osanikud on viimase nelja aastaga võtnud omakorda 30 miljonit krooni dividende.
Kuid ega tuulejaamad pole suurimad toetuse saajad. Veelgi suuremad summad lähevad mullu tule kateldesse saanud koostootmisjaamadele, mida Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman peab tuuleenergia projektidega võrreldes palju kasumlikumateks. Nii on näiteks Urmas Sõõrumaaga seotud Väo Soojuselektrijaamale (SEJ) aastaga makstud tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetust kokku 121 miljonit krooni, Anne SEJ-le 88 miljonit krooni. Viimase omaniku, ASi Fortum Tartu juhatuse liige Mati Meos sõnab, et elektri kokkuostuhinnad on praegu kõrged ning tuule- ja koostootmisjaamadel läheb hästi. "Aga meie oleme alles aasta töötanud ning nii lühikese aja pealt ei saa veel teha üldistusi, kas toetused on liiga suured või mitte. Risk on jaotatud 15-20 aasta peal," selgitab Meos.
Majandusekspert Heido Vitsur küsib, et kas meil seda alternatiivset elektrit nii palju vaja ongi, sest inimesed maksavad selle kõik kinni. "Neile on see hea äri, aga Eesti majandus sellest ei võida. Meie toetasime ministeeriumi poolt väikestele puiduhakkel töötavatele kombijaamadele toetuse andmist, selliseid, mida võiks Pärnust väiksematesse linnadesse ehitada. Tuulikuid me üldse ei toetanud," ütleb Vitsur. "Tuulikute esindajad minu juurde lobistama ei tulnud, sest nad teavad, et ma ei pea tuuleenergiat majanduslikult tasuvaks. Miks see dotatsioon riigikogus nii suureks paisus, seda ma ei tea. See tehti väga osavalt ja kiiresti ära. Ju seal riigikogus kokku lepiti, sest suurt kisa sellest ei tõusnud. Need kes selle juures olid, teadsid, kuidas see riigikogust läbi viia ja finantseerisid valimiskampaaniaid. Kõik erakonnad tahavad toetusi saada ja kui lubatakse valimiskampaaniat toetada, mis siin ikka nuputada. Ilusate silmade ja ilusa jutu eest selliseid otsuseid vastu ei võeta."
