LOE DOKUMENTI: Justiitsminister Reinsalu peab Ossinovski "alkosõja" eelnõu täielikuks praagiks
IRL-i ministri Urmas Reinsalu juhitav justiitsministeerium jättis kooskõlastamata alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest leidis eelnõust 12 lehekülje jagu vigu ja puudujääke.
Reinsalu ministeerium sisuliselt põrmustab Ossinovski "alkoholivastase võitluse" eelnõu. Hoobi saab nii Ossinovski soov poodides alkoholi degusteerimise keelamine, alkoholi leti eraldamine tavatoidust, alkoholi müügi keelamine tanklates jne. Kriitikas tuuakse välja, et suurem osa argumente on otsitud ega põhine ühelegi sisulisele analüüsile. Pealegi olevat eelnõuga totaalselt kiirustatud, mistõttu on jäetud tegemata isegi eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK).
"VTK eesmärk on välja selgitada, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, vastu võtta täiesti uus seadus või sobib mõni muu vahend probleemi lahendamiseks, vältimaks sisutuid regulatsioone ja ülereguleerimist," lajatab Reinsalu Ossinovskile.
Eelnõu kritiseerib ka sotsiaalministeeriumi eelnõu puudulikku keelekasutust ja kirjavigu.
SIIT saate lugeda kõiki justiitsministeeriumi etteheiteid nn alkovastase sõja eelnõule.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Kai Härmand sõnul on inimeste tervisekaitse o muidugi oluline ja alkoholi tarbimiselt on Eesti selgelt kurvastavalt esirinnas, kuid seaduseelnõu koostamisel on vaja seada kõigepealt selged eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja siis välja töötada iga eesmärgi saavutamist toetavad õiguslikud regulatsioonid.
"Vaidlemise asemel tuleb koos huvigruppidega maha istuda ja kokku leppida, mida saavad alkoholitootjad ise vabatahtlikult ära teha ja mis vajab riigipoolset sekkumist,“ ütles Härmand.
Justiitsministeerium selgituste järgi jäeti alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamata järgmistel põhjustel:
Valitud meetmete ja piirangute puhul ei selgu, miks on valitud just sellised meetmed ja piirangud ning miks eesmärke ei ole võimalik saavutada teistsuguste lahenduste kaudu, mis ei pruugi endas kätkeda üldse seaduse muudatusi, vaid võivad olla nii-öelda pehmed meetmed, näiteks sotsiaalkampaaniad.
Samuti oleks tulnud eelnevalt analüüsida, miks ei ole eesmärki suudetud saavutada juba kehtivate piirangute kaudu või veel jõustumata seaduse muudatuste kaudu nagu järkjärguliselt tõusev alkoholiaktsiis.
Tulenevalt sellest, et valitud lahenduste vajalikkus ei ole tõendatud, seab Justiitsministeerium kahtluse alla ka meetmete põhiseaduspärasuse. Nimelt on põhiseaduspärasuse analüüsimiseks vajalik muu hulgas ära näidata, et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne muu ühiskonda vähem koormava lahenduse abil, st mõne meetme abil, mille abil oleks võimalik saavutada küll sama eesmärk, kuid mis paneks isikutele vähem kohustusi, tooks kaasa väiksemaid kulutusi jne.
Hea õigusloome tava kohaselt oleks eelnõule pidanud eelnema väljatöötamiskavatsus, mis oleks sisaldanud muu hulgas erinevaid kaalutud lahendusvariante ja nende mõjude analüüsi. Väljatöötamiskavatsuse koostamine oleks tõenäoliselt taganud eelnõu probleemkohtade eelneva lahendamise ja seega hoidnud kokku eelnõu menetlemisele kuluvat aega.
Sotsiaalministeerium on tuginenud valitud lahenduste põhistamisel asjaolule, et eelnevalt on koostatud alkoholipoliitika roheline raamat. Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt ei vabasta see väljatöötamiskavatsuse koostamisest. Seda seetõttu, et rohelise raamatu eesmärk on pigem ergutada ühiskonnas arutelu ning kaardistada osapoolte arvamused ja hoiakud, kuid erinevate võimalike lahenduste kaalumist rohelises raamatus ei sisaldu.
