Ühtlasi tehti raportis kümmekond sisulist ettepanekut, mida peaks muutma, et ravimimogul Margus Linnamäe kontrolli all olevat 80protsendilist turuosa murda, samal ajal siiski maa-apteeke säilitades ja arendades ning kvaliteetset ravimimüügi teenust säilitades.

Ärileht avaldab järgnevalt kõik raportis esitatud ettepanekud:

– Hõreasustusega piirkondade elanikele ravimite kättesaadavuse tagamiseks on OECD soovituste kohaselt tõhusaim meede anda riigi regionaalpoliitika teostamise raames otseseid toetusi nendele maa-apteekidele, kelle olemasolu peetakse hädavajalikuks, või luua muud alternatiivsed ravimite müügi ja kättetoimetamise viisid. Ka mitmed oma arvamust avaldanud osapooled tõid välja maa-apteekide otsese toetamise vajaduse. Seetõttu soovime alustuseks tellida uuringu, mis hindaks apteegiteenuse kättesaadavust üle Eesti ning seda, millised omavalitsused ja millises ulatuses apteegi pidamist toetavad, ning juhul, kui apteek puudub, siis kuidas on korraldatud ravimite kättesaadavus. Samuti on vaja kindlaks teha, millistes omavalitsustes või piirkondades peetakse apteegiteenuse kättesaadavust ebarahuldavaks.

– Kaaluda tuleks maa-apteekidele sobivate ruumide eraldamist perearstikeskuste juures, mis luuakse Euroopa Liidu finantsmehhanismi toel tõmbekeskustesse.

– Ühtlasi võiks laiendada eriarsti lähtetoetuse süsteemi ka proviisoritele, millega soovime motiveerida alles tööteed alustavaid proviisoreid valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu proviisorite leidmine on keeruliseks osutunud.

– Kaotada apteegiteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks liisuheitmine kui ebaefektiivne regulatsioon. Apteekide asutamist oleks mõistlik reguleerida läbi vastava tegevusloa taotluste hindamise, lähtudes määratletud kriteeriumidest nagu vajadusest apteegi järele konkreetses piirkonnas, konkurentsiolukorrast piirkonnas jne ning kaasates taotluste hindamisse kõik asjatundlikud osapooled. Heaks näiteks apteekide asutamise vajaduspõhisel reguleerimisel on toodud Inglismaa vastavat korraldust.

– Täpsustada apteegiteenuse kvaliteedi näitajad, võttes arvesse lahtiolekuaega, pakutava sortimendi suurust, erialase pädevusega töötajate arvu, kaugmüügi võimalust, patsiendi omaosalusmäära jms. See võimaldaks paremini hinnata apteegiteenuse kvaliteeti ehk vastavust ravimitarbijate ja teiste osapoolte ootustele. Heaks lähtematerjaliks on Eesti Apteekrite Liidu koostatud ja 2012. a avaldatud apteegiteenuse kvaliteedi juhis.

– Moodustada Sotsiaalministeeriumi juures töögrupp, mis töötaks välja kriteeriumid apteegiteenuse vajaduse hindamiseks ja määratleks apteegiteenuse kvaliteedi näitajad, millest saaks Ravimiamet edaspidi lähtuda uue apteegi tegevusloa väljaandmise üle otsustamisel, samuti valmistaks ette sellest tulenevad seadusmuudatused.

– Esmatasandi tervishoiu arengukavas on probleemkohtadena välja toodud apteegiteenuse vähene integreeritus tervishoiusüsteemi ja ebapiisav kaasatus esmatasandi tervishoiuteenuse osutamisse, kuigi panus esmatasandi tervishoiu efektiivsesse toimimisse on oluline. Lähtuvalt eelöeldust analüüsida, kas apteegiteenust laiendada ja kui laiendada, siis mil moel ning kuidas apteegiteenust paremini integreerida tervishoiusüsteemi.

– Analüüsida ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise võimalusi, selle positiivseid ja negatiivseid mõjusid.