Loe, kui palju riik aasta alguses raha kokku kogus ja kui palju raha kulus
Suurem osa laekumise kasvust ehk 109 miljonit eurot tuli Euroopa Liidu toetuste laekumisest, mis oli seotud eelmise toetuste perioodi projektide lõpetamisega, teatas ministeerium.
Samuti kasvas oluliselt juriidilise isiku tulumaks, mille üheks põhjuseks olid riigile kuuluvate ettevõtete dividendide jaotamise otsused detsembris.
Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus 120 miljonit eurot, mida on mullu sama kuuga võrreldes 5,4 protsenti rohkem. Käibemaksu laekumine kasvas 8 protsenti ehk 14 miljonit eurot 190,7 miljonile eurole.
Kuludeks 708 miljonit eurot
Kuludeks suunati 708,1 miljonit eurot ehk 48,6 miljonit eurot rohkem kui mullu jaanuaris. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,2 protsenti antud toetuste ja muude kulude kasvu arvel.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Kogutud maksutulud koos edasiantavate maksudega moodustavad ligikaudu 80 protsenti kõikidest laekunud riigi tuludest. Maksu- ja tolliamet kogus jaanuaris maksudena 732,8 miljonit eurot, mis on 75,9 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 224,4 miljonit eurot, käibemaksu 190,7 miljonit eurot ning tulumaksu 109,5 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 105,8 miljonit eurot, mida on 5,6 miljonit eurot ehk 5,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Suurem osa laekumise kasvust tulenes juriidilise isiku tulumaksu laekumisest.
Ettevõtete jaotatud kasumilt makstava tulumaksu kuises statistikas tekitavad kõikumisi üksikud suured kasumi jaotamised. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mullu jaanuariga võrreldes üle kahe ja poole korra, 68,5 miljonile eurole võrreldes mullu sama aja 24,6 miljoni euroga.
Suurema laekumise tingis asjaolu, et erinevalt 2014. aastast jaotas mitu riigile kuuluvat ettevõtet kasumit detsembris. Samuti kasvas ligikaudu 22 miljoni euro võrra erasektori ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt.
Mittemaksulisi tulusid ligi 200 miljonit
Mittemaksulisi tulusid laekus jaanuaris 197,7 miljonit eurot, mis on 152,9 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 23,1 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 60,4 miljonit eurot. Suurima panuse kasvu summas 108,9 miljonit eurot andsid ELi ja muud toetused. Välistoetuste mahtu mõjutas ühekordselt Euroopa Liidu eelmise, 2007.–2013. aasta toetuste perioodi toetuste laekumine riigile.
Toetustest rahastatavaid projekte said toetuste saajad lõpetada eelmise aasta lõpuni. Välistoetuste väljamaksete sildfinantseerimiseks kasutatakse likviidsusreservi vahendeid neil puhkudel, kui laekumised välisfinantseerijatelt jäävad hilisemaks väljamaksetest Euroopa Liidu ja teiste välistoetuste kasutajatele.
Kulude kasvust ligikaudu 80 protsenti ehk 38,5 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensionid, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht jaanuaris oli möödunud aasta kuludega samal tasemel, moodustades 86,6 miljonit eurot. Kuigi kogumaht jäi mullusega võrreldavale tasemele, kasvas tööjõukulude maht 4,9 protsenti, ulatudes 55 miljoni euroni. Samal ajal majandamiskulude maht kahanes 8,6 protsenti, moodustades jaanuari lõpus 31,6 miljonit eurot.
Investeeringuteks suunati jaanuaris 13,3 miljonit eurot. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 6,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 6,9 miljoni euro ulatuses. Investeeringute kogumaht vähenes eelmise aastaga võrreldes 58,1 protsenti.
Likviidsusreservis 892 miljonit eurot
Välistoetustest koos ettemaksetega maksti välja 36,3 miljonit eurot käimasoleva Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta finantsperioodi vahendeid, millest 26,6 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tegi välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium summas 11,4 miljonit eurot. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest programmidest ja otsetoetusfondidest.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas jaanuari lõpu seisuga 1,31 miljardit eurot ehk 159 miljonit eurot rohkem kui kuu aega varem. Likviidsusreservis oli jaanuari lõpul 891,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,9 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta jaanuari lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 247,5 miljoni euro võrra ehk 15,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 5,4 miljonit eurot, ulatudes 16,3 miljoni euroni.
Detsembri lõpuks oli esialgsetel raamatupidamislikel andmetel valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,46 protsenti SKPst ehk 94 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli ülejäägis 30,4 miljoni euroga. Kohalike omavalitsuste eelarve oli ülejäägis aasta algusest saati, aasta lõpuks jõudis ülejääk 37,9 miljoni euroni. Töötukassa eelarve on aasta algusest olnud ülejäägis ja kasvanud kogu perioodi vältel moodustades aasta lõpuks 43,9 miljonit eurot.
Haigekassa eelarve seevastu oli kogu aasta jooksul puudujäägis, mis ulatus aasta lõpus 18,2 miljoni euroni. Esialgsed ametlikud andmed valitsussektori eelarvepositsiooni kohta avaldab statistikaamet 24. märtsil.
