Loe, kuidas võidelda ärireisidel ajavahe ja väsimusega
Briti kardioloog Martin Cowie veedab suure osa oma elust lennukites. 150 reisi hulka aastas kuuluvad iga paari nädala tagant väljasõidud Aasiasse, sagedased Euroopa külastused, kaks korda aastas reisimine Ameerikasse ning iga-aastane peatus Austraalias. Pole ime, et tohter peab taevast oma teiseks koduks.
Ärireisijatele nagu 48-aastane Cowie, võib elu olla üks lõputu check-in’ide ja kellakeeramiste jada. Kuidas sagedased pikamaa lennureisijad suudavad jätkuvalt värsked välja näha ja tunda ennast inimesena? Cowie’l on kaks nippi, kuidas ajavahe trauma üle elada – üks neist on vähem töötamine.
„Jälgi lennul alati oma rühti. Lihtne on istuda ristatud jalgadega ja kõveras, kuid see suurendab tromboosiohtu ning seljavalu,“ märkis Cowie. „Ma töötan harva arvutiga, kuna see soodustab halba istumisasendit lennukis,“ lisas ta.„Pea meeles, et vähesed inimesed on surnud ajavahe tõttu,“ ütles arst ja lisas, et pikad lennureisid võivad lõivu nõuda ka muul viisil.
Londonis asuva PR-firma JV Public Relations omanik Jo Vickersi sõnul on tervis peamine. Ta lendab keskmiselt viis korda kuus ning tal oma kindel režiim, mida ta enne lennule minekut järgib. „Kindel ei igasugusele märjukesele,“ on tema tähtsaim reegel ning ohtralt treenimist värskes õhus. Ta laseb teha ka näole nõelravi, mis mõjub turgutavalt.
Hotelliomanik Peng Loh, kes reisib Singapurist mujale Aasiasse, Austraaliasse ja Euroopasse vähemalt kaks korda kuus, on samuti karske. Lisaks alkoholi vältimisele üritab ta enne lendu korralikult süüa, et vältida tühja kõhtu ja lennul toidu tellimist.
Dermatoloog Stefanie Williams soovitab enne lendu tarbida ohtralt omega-3 rasvhappeid, et vältida jalgade paistetamist ning veenilaiendite tekkimist. Uuringud tõestavad, et omega-3 rasvhapped vedeldavad verd ja alandavad tromboosiohtu. Omega-3 rasvhappeid saab õlist kala süües või kalaõli sisaldavatest toidulisanditest, seda võiks teha paar nädalat enne lendamist, soovitas Williams.
Maga lennu ajal
Lennu ajal aga on oluline juua palju vett ja magada. Lennuki kliimaseadmed kipuvad nahka kuivatama, seega on oluline hoida nahka puhtana ja niisutatuna. „Võta mõned niisked salvrätikud kaasa, et enne magamajäämist saaks meigi eemaldada,“ soovitas Williams.
Lennu ajal magamine aitab leevendada üleminekut ajavööndite teise otsa. Vickers soovitab, et jõudes sihtpuntki hakka oma keha liigutama nii kiiresti kui võimalik, kuna see paneb peale pikka istumist vere taas liikuma. Kõige suurem ebameeldivus on reisimisel ajavahe – segadus bioloogilise kella ja ümbritseva keskkonna aja vahel.
„Keegi ei eeldanud, et inimesed hakkavad ajavööndite vahel reisima sellise kiirusega. Ajavahest tingitud väsimus annab tunda juba reisides kolme ajavööndi kaugusele,“ lausus Londoni une kooli (Sleep School) juht Guy Meadows.
„Kohandu sihtriigi elurütmiga juba lennukis. Söö ja maga sel ajal kui nemad seda teevad. Kui sinu jaoks pole lihtne keset päeva lennukis magada, siis väsita ennast enne lendu treenides või mediteeri, et muutuksid uniseks,“ rääkis ta.
Üldiselt võtab ühe tunnisest ajavahest ülesaamine ühe päeva, märkis doktor. Ta soovitas, et kolm päeva enne tagasilendu, näiteks läänest itta, mine iga päev tund aega varem magama ja ärka samuti tunni jagu varem. Ning selleks ajaks kui koju jõuad, on ajavahe juba väiksem.
