„Järgmisel aastal me suurt kasvu ei oota, pigem on kõik stabiilne. Konkurents muutub aga kindlasti agressiivsemaks. Sanktsioonid mõjutavad ettevõtteid kindlasti ka järgmisel aastal ning mina prognoosin, et need karmistuvad. Oodata on ka Euroopa Keskpanga uusi meetmeid. EURIBOR jääb jätkuvalt madalaks," võttis oma progoosi kokku  Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.

„Majanduskasv tuleb nõrk ning Venemaal toimuv jätab jälje. Oluline on nõrgenev rubla," lisas DNB Panga finantsjuht Meelis Paakspuu.

SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt ootab aga 2015. aastal laenuturul mõistlikku kasvu. Pankadel on küll raha, mida välja anda, kuid nende huvi on see ka hiljem tagasi saada. Seega ei ole suured hüpped selles valdkonnas mõistlkud ega tervislikud.

„Peame aru saama, et turumajandus on õrn ning ehkki Venemaale piima müük mõjutas vähest arvu ettevõtteid lõi see alla piima hinna ning sellel on juba üleriigiline mõju. Meie viiest suuremast ekspordipartnerist neli on tihedalt seotud Venemaaga. Vaid Rootsi ei ole. See on samuti tõsine asi. Sektorite lõikes on järgmine aasta kindlasti erinev - kellel on oodata tõusu, kes tammub aga paigal."

Swedbanki Eesti juht Priit Perens imestas, et mis konkurentsi agressiivsemaks muutumisest siin räägitakse. „Kas mõtlete siin, et valimistega seoses on räägitud uue panga tekkimisest?(Tallinna linna poolt plaanitav pank - toim.)," ütles ta muheledes.

„Olen nõus, et tuleb käesoleva aastaga suhteliselt sarnane aasta. Tootmine ja eksport on meil täna ajaloo parimal tasemel, mis on ju väga hea," ütles mees tõsisemalt rääkides.

Perens näeb lähimatel aastatel kasvu nii e- kui ka m-panganduse kasutatavuses. Eriti viimase puhul, sest siin ei ole me veel kõrget taset saavutanud. Märksõnaks võib olla lihtsamad mobiilsed inimeselt-inimesele maksed. Just seetõttu on ka Rootsis protsentuaalselt m-kasutajaid enam kui Eestis.

Nordea panga uus Eesti filiaali juht Petri Nikkilä näeb lisaks Vene ohule ka Skandinaavia ohtu. „Venemaa on alati olnud riskantne, aga Skandinaavia probleemid on midagi uut."