Esmalt ütles Marcel Vichmann, et andis aastaid tagasi ühele erakonnale 400 000 krooni laenu, kuid seda ei soovitud pärast tagasi maksta. Sajatuste saatel sai Vichmann oma raha siiski kätte. Asja hakkab uurima erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Lisaks sellele kirjutas Äripäev, et valmivate seaduste järgi saab tulevikus keelatud annetamise puhul kriminaalmenetluse alustada vaid juhul, kui ebaseaduslikult antud summa ületab 40 000 eurot. Väiksema ebaseadusliku annetuse puhul rakendatakse väärteo­menetlust.

Kilekottides toodav raha ning sugulaste või ärimeeste helded annetused on üks asi, kuid laenu tohib erakond võtta vaid krediidiasutustelt. Miks aga võtta laenu eraisikult või suvaliselt ettevõttelt? Eks ikka selleks, et tegelikult tagasimaksmist ei toimugi, laenuandja loobub nõudest. Marcel Vichmann sellises tehingus endale igatahes kasu ei näinud.

Vaatame, millised on olnud viimase aastkümne markantsemad erakondade laenulood:

Esimene laine

2002. aastal kirjutas Ärileht sellest, et Tõnis Palts laenas Res Publicale 440 000 krooni ja 1,2 mln krooni laenas Olari Taaliga seotud firma Eggera AS.  Keskerakond võttis kolm päeva enne kohalikke valimisi, neljapäeval laenu kolm miljonit krooni Merkoga seotud firmalt Rannailu OÜ. Sel Krediidiinfo andmetel ühegi töötajata ettevõttel oli 2001. aastal ligi 20.000 krooni kahjumit. Üks Rannailu asutajaid on U.S.Invest, mille juht on suurärimees Urmas Sõõrumaa.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov ütles toona, et kui antakse erakonnale laenu, siis tuleb vaadata, kas tegemist võib olla ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, kuna sel juhul on võimalik, et sellega soetatakse nõudeõigus erakonna vastu, mis ei pruugi olla ettevõtlusega kuidagi seotud.

Kui laenu antakse intressiga, siis laenuandja teenib kasumit ja see juba sarnaneb ettevõtlusega. Jegorov ütles, et sellist laenu maha kanda nii lihtne ei ole, ning niimoodi loobuda tagasimaksetest ja vabaneda ühtlasi maksukohustusest. Kui laen vormistada hiljem annetuseks, siis annetuste osas ikkagi kehtivad seaduses sätestatud piirmäärad. Piirmäärasid ületades tekib tulumaksu tasumise kohustus ja maksumääraks on ligi 35%.

Kristlike demokraatide afäär

Kristlikud demokraadid (EKD) sattusid paar aastat tagasi halba seisu. Nende vastu esitati pankrotiavaldus, põhjuseks tagasi maksmata laenud. Avalduse esitas üks laenu andnud firmadest ACG Int OÜ. Nõuete kogusuurus oli üle 333 000 euro. Kui alguses makstigi laenu tagasi, siis mingil ajal maksed katkesid.  Pentsikuks muudab loo see, et firma tollane juhatuse esimees Aldo Vinkel oli ka EKD juhatuse esimees. Ta laenas seega enda juhitud erakonnale raha. Sarnastel asjaoludel anti laenu ka teise suurima võlausaldaja nimel.

Võlausaldaja esindaja advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madissoni sõnul oleks laenulepingu kohaselt pidanud erakond pidevalt tagasimakseid tegema. „Kuna Vinkel kontrollis mõlemat lepingupoolt, siis laskis ta asjal ilmselt minna," sõnas advokaat eelmisel aastal.

Harju maakohus kuulutas Eesti Kristlike Demokraatide pankrotiotsuse välja 2012. aasta 11. oktoobril.

Savisaare raamatulugu

Selle aasta suvel teatasid meediakanalid, et Edgar Savisaarele laenu andnud eraisikud loobusid Savisaarelt raha tagasi nõudmisest, mistõttu sisuliselt sai Savisaar 205 507 euro suuruse kingituse.

12. juuli Delfi kirjutab: Savisaar on eraisikutelt saanud kaks laenu suuruses 31 956 ja 173 551 eurot. Sel aastal on Savisaare deklaratsiooni juures laenude juurde selgituseks lisatud aga alljärgnev märge: "deklareeritud tuluna seoses nõudeõigusest loobumisega võlausaldaja poolt". Ehk siis laenuandjad andsid Savisaarele üle 200 000 euro laenu ja otsustas siis, et ei tahagi oma raha tagasi ja Savisaar võib selle kõik endale jätta.

Savisaare laenuandja nime pole deklaratsioonis kirjas. Savisaare laenude taga on varem ajakirjanduses ilmunud informatsiooni kohaselt kinnisvara- ja hotelliärimees, Keskerakonna juhi kauaaegne sõber ja seltsiline Aleksander Kofkin, kes on talle laenu andnud summas 31 956 eurot. Teise, 173 551 eurose laenu taga on tundmatu Liechtensteini ärimees Peter Kaiser.

Jüri Vilmsi Sihtkapitali juhtum

Äripäev pani oktoobris ritta Keskerakonna paturegistri, selle üks osa on kahtlased laenud:

"Hiljuti vanglast välja lastud endise Tallinna kõrge linnaametniku Ivo Parbuse kohtutoimikust ilmnes, et 16. veebruaril 2009 tegi Keskerakonna rahastamisasju korraldanud Elmar Sepp ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja välja andnud sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liikmena nõukogule ettepaneku lugeda finantstuluks mitmed saadud laenud.

Ettepanekus on välja toodud AS Saare Finants (kuulus Vjatšeslav Leedole), Kajaka Maja OÜ (omanik Urmas Sõõrumaa), Remonent AS (omanikud erinevate firmade kaudu Sergei Elošvili, Tatjana Levitskaja) ja eraisikud kui laenuandjad, kes "ei ole teinud pingutusi laenu tagasisaamiseks" või kellega "lepingud puuduvad". Kokku loeti finantstuluks 6,65 miljoni krooni eest laene."