Loe, milliste ettepanekutega loodab Reinsalu Eesti majandusele hoo sisse puhuda

 (94)
Oluliselt täiendatud
Loe, milliste ettepanekutega loodab Reinsalu Eesti majandusele hoo sisse puhuda
Urmas Reinsalu.Foto: Karli Saul

Justiitsministeerium korraldab täna konkurentsivõimele keskenduva konverentsi, kus tutvustatakse niiöelda konkurentsivõimelise ärikeskkonna raportit.

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna raport lubab välja tuua põhimõttelised otsused, mida riik peaks tegema oma konkurentsivõime tugevdamiseks.

Raportis on kokku 64 ettepanekut, mis peaks vastama põletavale küsimusele, mida teha selleks, et Eesti majandus jälle kasvaks.

Raporti koostas töögrupp justiitsminister Urmas Reinsalu juhtimisel. Reinsalu kutsus eelmise aasta sügisel kokku grupi ettevõtjate esindajaid ja ametnikke, et töötada välja plaan, kuidas majandusele hoog sisse lükata.

„Üheprotsendiline majanduskasv ei ole mingilgi moel piisav ega peegelda Eesti tegelikku potentsiaali. Eesti Pank on hinnanud, et keskpikas plaanis neljaprotsendiliseks majanduskasvuks on majandusel võimet. Selleks tuleb võtta konkurentsivõime riigi poliitika ülesandeks number üks. Põhiküsimused on investeeringud, tootlikkus ja tööjõud,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Riigil peab olema keskne plaan, kuidas majandus tugevamalt kasvama panna. Pole mõtet loota, et sisetarbimine ja välisnõudlus üksi majanduskasvu tagavad. Täna esitletud raportis on süstematiseeritult esile toodud 64 ettepanekut, kuidas majanduskasvu elavdada,“ lisas ta.

Selleks, et majanduskasvu tõsta, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale:

Esiteks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Üle tuleb vaadata töölepinguseadus, et osapooltele oleks tagatud võimalus kasutada moodsaid töötegemise võimalusi ning kaasajastamist vajab ka töötute tööturule naasmist ja seal püsimist soodustav süsteem. Ühtlasi tuleb noorte tööturul osalemise võimalusi tuleb laiendada ja piiranguid leevendada.

Teiseks tuleb kaasajastada maksukeskkonda - tööjõumaksustamine peab toetama kaasaegset ettevõtlust. Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud. Maksustamine ei tohi takistada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi.

Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige läbi e-keskkonna uudsete lähenemiste. Avalikud teenused ja aruandlus peab olema digitaliseeritud, ettevõtete aruandlus tuleb lihtsustada läbi eeltäitmise. Ettevõtjaportaali kui ühtse kontaktpunkti võimalusi tuleb pidevalt kaasajastada ning ebamõistlikult koormava riikliku järelevalve regulatsiooni teostamise vajadust tuleb kriitiliselt hinnata ja norme kaasajastada.

Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Tagada tuleb õigusnormide selgus, uue regulatsiooni vajaduse kriitiline hindamine ja õiguslike mõjude parem analüüs. Kaasajastada tuleb ühinguõigust ja maksejõuetusõigust, tagada ettevõtjasõbralikum riigihanke menetlus ning majanduskuritegude uurimise parem võimekus.

„Raportis oli oluline, et riik kaitseks ausaid ettevõtjaid. Väikestele ja keskmistele ettevõtjatele on oluline nende kiire ja võimalikult odav õiguste kaitsmine,“ ütles EVEA president Kersti Kracht.

Raportiga on võimalik tutvuda siin.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare