Hageja ehk Väinamere Liinide hinnangul olid valed järgmised konkreetsed kostja väited:

a) hageja pakkumine oli aktsiaseltsi Tallinna Sadam pakkumisest aasta peale umbes 6 miljonit eurot kallim ehk 60 miljonit eurot 10 aasta peale;

b) hagejaga sõlmitava tehingu hind oleks olnud 60 miljonit kallim kui aktsiaseltsiga Tallinna Sadam sõlmitud tehingu hind;

c) hanke korraldamisega hoiti kokku 60 miljonit eurot;

d) lepingu järgi on aktsiaseltsile Tallinna Sadam 10 aasta peale makstav dotatsioonisumma ca 200 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem hageja omast;

e) aktsiaseltsi Tallinna Sadam reiside hind 10 aasta peale oli ca 60 miljonit eurot hageja omast madalam.

Selle peale argumenteerisid aga kostja ehk Urve Palo ja tema esindaja Terje Eipre, et hagi on esitatud vale isiku vastu. "Hageja nõue tuleb esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastu, kuna meedias on andmed avaldanud minister Urve Palo MKM-i esindajana. Tegemist ei ole kostja isiklike väidete ega avaldustega."

Samuti leidis kostja, et kostja poolt meediale avaldatu põhines ainult hankekomisjoni otsusel ja MKM saadud teabel ja arvutustel. "Seetõttu on kostja seisukohal, et igasugused vastuväited meedias avaldatud andmetele tuleks tegelikult esitada MKM-ile kui hankemenetluse läbiviijale, kuna vastasel juhul pole hagejal võimalik saavutada hagis soovitud eesmärki."

Oma otsuse põhjendustes tõi kohus välja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli Väinamere Liinid OÜ pakkumus veoteenuse maksumuse osas diskonteerimata 64 miljonit eurot kallim ning Väinamere Liinid OÜ ei ole ka ise vastupidist tõendanud.

Ühtlasi selgitas kohus, et isegi kui eeldada, et Urve Palo poolt avaldatud faktilist laadi andmed oleksid olnud mittetäielikud või eksitavad, siis esinenuks õigusvastasust välistav asjaolu. Kostja kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui MKM, tuginedes MKM-i pressiteatele ja teistele MKM-i poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele.