LOE TÄPSEMALT: Tallinna Sadama suurimad vangerdused viimaste aastate jooksul

 (52)
LOE TÄPSEMALT: Tallinna Sadama suurimad vangerdused viimaste aastate jooksul
Tallinna Sadama vangerdusedFoto: Delfi/Eesti Päevaleht/kollaaž

Tänast altkäemaksu võtmise kahtlustust võib pidada Tallinna Sadama viimaste aastate suurimaks skandaaliks. Selle taustal taab välja tuua teisigi vangerdusi ja huvitavaid fakte Tallinna Sadama juhtkonnas ja tegemistes.

1. Tallinna Sadama juhatuse liikmed Kaljurand ja Kiili peeti altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni. Koos nendega on kokku kinni peetud kaheksa inimest.

Täna pidasid kaitsepolitseiameti töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili.

Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul. Enne esmaste menetlustoimingute tegemist ei ole võimalik täpsustada kahtlustuse sisu ja altkäemaksuks saadud summa suurust, teatas riigiprokuratuur.

Täna toimuvad läbiotsimised ka Kaljuranna ja Kiili töö- ning elukohtades. Samuti teostatakse läbiotsimisi mitmes teises kohas.

Altkäemaksu võtmine suures ulatuses tähendab seaduse järgi vähemalt 40 000 euro suurust altkäemaksu.

Tallinna Sadam Foto: Karli Saul
Seotud lood:

2. Tallinna Sadam ostis end Ossinovski sõbrale lubatud hiigelkulust vabaks.
Tallinna Sadam ostis end enam kui 70 miljoni eurose investeeringu kohustusest mõne miljoniga vabaks. Ettevõte tegi mullu 2,8 miljoni eurose eraldise Prevo Holdingule, teatas Tallinna Sadam.

Prevo Holdingu ainus juhatuse liige on 2014. aasta majandusaruande kohaselt Oleg Ossinovski äripartner Spacecomis - Siarhei Psiola.

Buumi aegsel 2003. aastal OÜ-ga Prevo Holding sõlmitud lepingute kohaselt oli Tallinna Sadamal kohustus rajada Muugale enam kui 70 miljonit eurot maksev metalli- ja üldkaupade terminal, terminali operaator omakorda kohustus valmimisjärgselt garanteerima kaubatasu maksmise fikseeritud perioodil. Tallinna Sadama mulluses majandusaasta aruandes kajastub eraldis summas 2,8 miljonit eurot, see on seotud kohtuvälise kokkuleppega, mille sadam sõlmis pärast enam kui viie aasta pikkust kohtuvaidlust OÜ-ga Prevo Holding.

3. Tallinna Sadam jagas sporditoetusi ainult omadele.
Riigiettevõte AS Tallinna Sadam kuulutas äsja välja spordialaliidud, kellele eraldati toetusraha teiseks poolaastaks. Üllataval kombel selgub, et 11 õnnelikust kuus on otseselt seotud Reformierakonnaga, ülejäänud väidetavasti kaudselt samuti. Toetust soovis vähemalt poolsada spordiga seotud projekti. Tallinna Sadama kaheksaliikmelise nõukogu esimees on reformierakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, nõukogusse kuuluvad ka Reformierakonna liikmed Kalev Lillo ja Jaanus Tamkivi ning erakonna suurannetaja ärimees Hillar Teder. Niisiis said toetust alaliidud, mille juhid ja asjaajajad on otseselt seotud rahajagajatega.

*Orienteerumisliit (5000): reformierakondlane Urmas Klaas on alaliidu president.

*Vehklemisliit (10 000): reformierakondlane Margus Hanson on alaliidu president.

*Triatloni liit (5000): reformierakondlane Margus Lepik on alaliidu president.

*Ujumisliit (5000 eurot): reformierakondlane Arto Aas on alaliidu juhatuse liige.

*Suusaliit (10 000): reformierakondlane Kalle Palling on alaliidu juhatuse liige.

*Tantsuspordi liit (7500): reformierakondlase Urmas Kruuse abikaasa ja tütar on tantsutreenerid.

Raha said ka maadlusliit (15 000), jalgpalli liit (10 000), jahtklubide liit (10 000), tenniseliit (10 000) ja Pro Jalgratturite Klubi (10 000), kuid nende sidemed otsustajatega on kaudsemad ja jäägu siinkohal avaldamata.

"Hämmastav, kui alatult Tallinna Sadam käitub," sõnas Eesti Päevalehele tundmatuks jääda soovinud spordijuht. "Raha jagatakse vaid omadele. Esitasime samuti ühe taotluse, teise taotluse, kuid ei midagi. Kui uurima hakkasime, öeldi, et lootust pole, me ei tunne õigeid inimesi."

Allan Kiili ja Ain Kaljurand Foto: Delfi/Eesti ajalehed

4. Leedole ei jää midagi: Tallinna Sadam hakkab 2016. aastal ise uute parvlaevadega opereerima

AS-i Tallinna Sadama nõukogu otsustas, et mandri ja suursaarte vahelise ühenduse pidamiseks ehitatavate uute parvlaevade operaatoriks saab Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad OÜ; samuti andis nõukogu Tallinna Sadama juhatusele suunise alustada ettevalmistustöödega laevaperede komplekteerimiseks.

Neli uut parvlaeva alustavad vastavalt riigi ja Tallinna Sadama vahel sõlmitud lepingule mandri ja suursaarte vaheliste liinide teenindamist järgmise aasta oktoobris.

Kaks uut parvlaeva ehitatakse Gdanskis Remontowa tehases, nende veeskamine on planeeritud eeloleval talvel. Türgis Sefine tehases valmivate laevade veeskamine on planeeritud tuleva aasta kevadkuudesse. Laevade üleandmine Tallinna Sadamale toimub lepingujärgselt järgmise aasta suve teises pooles.

5. Tallinna Sadam maksab riigile dividendi 31,2 miljonit eurot

Majandus- ja kommunikatsioonimister Kristen Michal kinnitas t20. mail 2015 riigifirma Tallinna Sadam dividendi suuruseks 31,2 miljonit eurot. Sellele millele lisandub tulumaksukulu summas 7,8 miljonit eurot.

Eelmisel aastal maksis Tallinna Sadam riigile omanikutulu 42 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks.

Tallinna Sadama puhaskasum oli eelmisel aastal 38,3 miljonit eurot, mis on 2013. aastaga võrreldes 1,3 miljoni euro võrra vähem. Auditeeritud puhaskasumi vähenemine tulenes majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi teatel tulumaksukulu kasvust seoses eelmisel aastal riigieelarvesse makstud rekordilise 42 miljoni euro suuruse dividendimaksega.

Eelmisel aastal kasvas tululiikide lõikes müügitulu enim jäämurdjaga Botnica seotud laeva prahitasust. Botnica osutab jäämurdeteenust Veeteede Ametiga sõlmitud lepingu raames ning talvise perioodi välisel ajal eritööde laevana avameretöödel.

Traditsioonilistest tuludest kasvas enim tulu sadamatasudest, kasvas ka tulu maa ja muu vara kasutusse andmisest. Kaubatasu tulu eelmisel aastal vähenes, peamiselt laev-terminal-laev kauba osakaalu suurenemisega vedellasti hulgas.

Tallinna Sadama kaubamaht oli 2014. aastal 28,3 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 0,1 miljonit tonni enam. Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijatemaht kasvas eelmisel aastal rekordilise 9,57 miljoni inimeseni, võrrelduna 2013. aasta 9,24 miljoni reisijaga.

6. Neinar Seli mõisteti ringkonnakohtus süüdi veelgi karmima paragrahvi alusel

Tallinna ringkonnakohus otsustas 13. mail, et endine Tallinna Sadama nõukogu esimees ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli on süüdi toimingupiirangu rikkumises seoses olümpiakomiteele tehtud annetusega ning jättis samaks talle mõistetud karistuse ehk 17 000 euro suuruse rahatrahvi.

Kohus tunnistas Neinar Seli süüdi lõpuleviidud kuriteo koosseisus, mis tähendab korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Riigiprokuratuur süüdistas Neinar Seli selles, et ta Tallinna Sadama nõukogu esimehena rikkus teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses sellega, et osales 31.10.2013 Tallinna Sadama nõukogu koosolekul otsuse tegemisel, mis tehti temaga seotud isiku, s.o Eesti Olümpiakomitee (EOK) suhtes. Selil on võimalik ringkonnakohtu otsust vaidlustada 30 päeva jooksul.

Raha. Foto: Ago Tammik

7. Palgatõus riigifirma moodi - 2500 eurot kuupalgale lisaks

Nii Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna kui teise juhatuse liikme Allan Kiili kuupalka tõsteti eelmisel aastal 2500 euro võrra. Nõukogu juhi Remo Holsmeri sõnul on niivõrd suure käibega firma puhul pole sellised töötasud midagi erakordset.

Kui võrrelda riigifirmade juhtide töötasusid varasemate aastatega, siis juhtide palkades suuri muudatusi olnud ei ole. Saadetud andmetest jäi siiski silma palgatõus Tallinna Sadamas, kus juhatuse esimehe Ain Kaljuranna palk tõusis möödunud aasta novembris 8800 euroni ja juhatuse liikmel Allan Kiilil 8000 euroni. See teeb mõlema juhi palgatõusuks ligi 2500 eurot.

"Tallinna Sadama nõukogu võttis viidatud otsuse tegemisel aluseks nii Fontese tippjuhtide palgauuringu kui ka palgataseme transiidisektoris tervikuna. Üle 100 miljoni eurose aastakäibega ettevõtte puhul ei ole makstavad töötasud kindlasti midagi erakordset," ütles 12. mail Tallinna Sadama nõukogu esimees ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

8. Tallinna Sadama juhatuse liige Ain Kaljurand kuulub enim teenivate riigifirmade juhtide esiviiskusse.

12. mail avaldas Ärileht neile teadaolevatel andmetel viis enim teenivat riigifirma juhti:

1. Jan Palmer (Estonian Air) – 21 500 eurot kuus
2. Hando Sutter (Eesti Energia) – 11 300 eurot kuus
3. Ain Kaljurand (Tallinna Sadam) – 8800 eurot
4. Taavi Veskimägi (Elering) – 8800 eurot
5. Ahti Altjõe (EVR Cargo) – 6500 eurot kuus

9. Tallinna Sadam kaupleb hankeväliselt laevade hinna üle

29. jaanuaril 2014 kirjutas Ärileht, et Tallinna Sadama nõukogu liige Veiko Tishler (IRL) usub, et sadam lööb Väinamere laevade omaniku Olav Miiliga käed ja end Väinamerel õigustanud parvlaevad saavad riigi omaks. "Indikatsioonid viitavad sellele," lisas ta, detailidesse laskumata.

Sadama nõukokku kuuluv Kalev Lillo (REF) kinnitas samuti, et Tallinna Sadama nõukogu andis juhatusele volitused alustada konsultatsioone, et välja selgitada saarte ja mandri vahel kvaliteetset veoteenust võimaldavate laevade soetamise võimalused.

Ühtlasi väidab Tishler, et majandusministeerium hoiab nõukogu eest saladuses, millisest hinnast või isegi suurusjärgust võiks kõnelda.

Ärimees Miil on avalikkuse eest varju hoidnud. Eesti ajalehtede fotopankadel ei ole Miilist ühtki pilti. Ta on teadlikult pildistamist vältinud, väites, et pole avaliku elu tegelane.

Miil asus Äripäeva 2013. aasta rikaste TOP-is 62. kohal, tema vara väärtuseks hinnati 38,6 miljonit eurot.

Majandusminister Juhan Parts lubas sügisel, et riik kavatseb ise parvlaevad osta ja need operaatorlepingu kaudu Väinamerele sõitma panna. Kaks nädalat tagasi riigikogus esinedes kinnitas Parts ka arve appi võttes veel kord üle, et maksumaksja jaoks oleks praeguse süsteemiga jätkamisest märgatavalt odavam, kui laevad soetaks riik. Kokkuhoid tuleks madalamatest prahitasudest, mis oleks kolme laeva puhul aastas kuus miljonit eurot.

Neinar Seli kohtuotsus Foto: Andres Putting

10. Palts: Tallinna Sadamas toimunu on lihtlabane raha välja kantimine

11. aprillil 2014 kirjutas Ärileht, et Tõnis Palts on endise koalitsioonipartneri Reformierakonna peale äärmiselt solvunud. Tema hinnangul on Reformierakond ka EAS-i probleemid üles kerinud.

Ettevõtja ja riigikogu majanduskomisjoni liige Tõnis Palts (IRL) oli Tallinna Sadama nõukogu liige 2003. aasta sügisest, mil toonane rahandusminister Taavi Veskimägi ta ametisse määras. Juhan Parts kutsus tema ja erakonnakaaslase Indrek Raudse 2011. aasta suvel tagasi.

Palts ja Raudne protestisid nõukogus sadama juhtkonna, eelkõige ettevõtte juhi Ain Kaljuranna vastu. Protesti ajendas konkurss, mille käigus valis sadam uue konteinerterminali operaatoriks Vene firma Rail Garanti ja konteinerterminal Muuga CT jäi konkursil teiseks. Mullu aprillis ostis Anatoli Kanajevi Transiidikeskuse AS Rail Garant Estonia ja Tallinna Sadama nõukogu lükkas konteineriterminali valmimistähtaja 12 kuu võrra edasi selle aasta juulisse.

11. Pistisekahtlus seoses Tallinna Sadama varade müügiga.

8. detsembril 2011 kirjutas Eesti Ekspress, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna Sadama juhatus said möödunud õhtul kirja ettevõtja Sergei Hadžilt, kes nõudis sadamalt enam kui kahe miljoni krooni (130 000 euro) maksmist.

Ettevõtja Vladimir Kleiner teatas Eesti parimale nädalalehele, et kolm aastat tagasi pakkusid IRLi liikmed-ärimehed Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach talle võimalust osta soodsalt naftaterminali Scantrans aktsiaid. Nimetatud aktsiaid kuulusid Tallinna Sadamale. Indrek Raudne oli samal ajal sadama nõukogu liige. Dokumendid näitasid toona, et IRLi poliitikud võtsid kopsaka vaheltkasu Tallinna Sadama vara soodsa väljamüügi eest. Loe täpsemalt SIIT.

27. detsembril 2012 kirjutas Delfi, et riigiprokuratuur lõpetas tõendite puudumise tõttu menetluse kriminaalasjas, milles endised IRL-i liikmed Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach said pistisekahtlustuse seoses Tallinna Sadama varade müügiga.