Londoni City kardab: Brexit võib lõpetada kuldajastu
Londoni City on Briti finantskeskuse süda, kus maksti mullu 66 miljardit naela makse ja kelle heaks töötab üle riigi enam kui 2 miljonit inimest. Pankade mõju on raske alahinnata Ühendkuningriigi pealinnas eluasemete hindade sellistesse kõrgustesse ajamises, et paljud ei suuda endale enam eluaset osta. Lisaks vajati vähem kui aastakümne eest enam kui 100 miljardi naelaga päästmist.
Samas on tegemist kahtluseta Ühendkuningriigis parima majandusharuga.
Enne 23. juuni Brexiti referendumit on paljud City andekamad töötajad mures tuleviku pärast. Umbes 30 aastat tagasi liberaliseeris konservatiivide liider Margaret Thatcher reformide paketiga finantssektori. Sellest ajast on London kujunenud ühendatud Euroopa vaieldamatuks finantspealinnaks. Nüüd on see staatus kaalul.
„See, et City on hetkel tugev ei tähenda, et see kestaks igavesti,“ ütles Barclaysi 2008. aasta üleilmse finantskriisi ajal juhtinud Marcus Agius. „Brexit näib ülima lollusena. Tulevikus vaadatakse tagasi ja imestatakse – kuidas kurat me seda tegima? Mida me mõtlesime?“
City Brexiti pooldajad aga arvavad, et finantssektor muutub üleilmselt konkurentsivõimelisemaks, kuna võidakse tühistada EL reeglid – näiteks preemiate piirangud. Samas võivad paljud rahvusvahelised pangad oma poe kinni panna.
Nende leival on lõviosa 400 000 Citys töötajast. JPMorgan Chase’i juhatuse esimees Jamie Dimon ütles, et kui valitakse Brexit, siis võib see tähendada nende pangas Suurbritannias veerandi töökohtade kaotamist. Sarnaste hoiatustega on esinenud Citigroupi, Goldman Sachsi ja HSBC juhid.
Kolmapäeval ütles Deutsche Banki nõukogu esimees Paul Achleitner, et Brexit oleks Suurbritannia majanduskatastroof. Saksamaa suurimal pangal on Suurbritannias 8000 töötajat.
Suurimaks küsimärgiks on EL finantsteenuste passi teema. Vastavalt EL õigusele võib mistahes liimesriigis registreeritud pank pakkuda piiriüleseid teenuseid kõigis 28 riigis. Seeläbi on olemas ligipääs 9 triljoni dollarilisele majandusele, kus elab enam kui 500 miljonit elaniku.
„Põhiprobleem on selles, et keegi ei tea, mida väljas olek endast kujutab,“ ütles endine rahandusminister Alistair Darling. „Me ei tea, millised on tagajärjed. Referendum alles algatab protsessi.“
Thatcheri reformid muutsid finantssektorit. Enne „suurt pauku“ oli Suurbritannia finantsteenuste turg tugevalt kaitstud välismaise konkurentsi eest. Pankurid olid enamasti britid ja tööpäevad olid lühikesed.
Turgude raputamiseks kaotas Thatcher teenustasude piirangud, lubas pankadel üle võtta maaklerfirmasid ja avas Londoni börsil ligipääsu välismaistele maaklerfirmadele. Järgnenud buum muutis paljud pankurid ja maaklerid rikkaks, mis ei jätnud muidugi pealtvaatajaid kibestumiseta. Tol ajal kukkus riigi põjaosas kokku rasketööstus.
Thatcheri ajal rahandusministrina töötanud Nigel Lawson ütles, et City’le ei tule põhioht lahkumisest, vaid EL aina kasvavast regulatsioonist. „Ma ei arva, et EL liikmestaatus oleks avaldanud suurt mõju City edule.“
