Tallinna varjupaigas on praegu keskmisest tunduvalt rohkem siginat-saginat, sest ühtekokku on hoiupaigas 41 kutsikat, kellest üks pesakond on koeraemme jagu, kelle Veterinaar- ja toiduamet tõi septembris ära ühest Õle tänava korterist, kus elutses tubases vangistuses pead ja sabad koos kümme koera.

Tallinna linn maksab varjupaigale ühe koera kohta 2.50 eurot päevas. Selle tasu eest peavad hoolitsetud saama varjupaiga asukad, kaetama kõik jooksvad kulud ja saama töötasu töötajad, keda on 20. Seda päevaraha maksab linn aga vaid 14 päeva. Varjupaigas on hetkel ligi 200 kassi ja üle 100 koera.

„Enamus koeri on meil ikkagi kauem kui 14 päeva. Me kõik teame, mida see 14 päeva tähendab – see on see aeg, mille jooksul rahastab meid kohalik omavalitsus. Pärast seda peame ise kuidagi moodi hakkama saama. Aga paljud loomad viibivad meil ju palju kauem kui 14 päeva,“ selgitab Kozõreva.

See 14 päeva on läbi saanud ka hoiupaiga 41 kutsika jaoks – nelja pesakonna koeralastel on käsil viies - kuues elunädal.

„Kutsikatega on asi eriti keeruline – neid ju ei saa 14 päeva pärast loovutada! Nad on meie juures vähemalt kaks kuud, enne kui nad võivad uude koju minna. Küsimus pole ainult toidus - tuleb osta koristus- ja desinfitseerimisvahendeid, tekib prügi, millega tuleb tegeleda. Ilmad on külmaks läinud, mis tähendab, et panime tööle oma katlamaja, mis on üsna suur kulu. Aga kuna need 14 päeva on läbi, siis nende kulude eest meile ei maksta,“ rääkis Kozõreva varjupaiga muredest.

Lisaks tuleb pea iga päev tegeleda ka loomadega, kes vajavad arstiabi alustades pisimuredest lõpetades loomadega, kes tuuakse varjupaika raskete luumurdudega. „Neid kõiki tuleb aidata. Kui on mingid suuremad ja tõsisemad probleemid, mille ravi on väga kulukas, siis sellest me oma kirjutame ja palume inimesi annetada, aga ravijuhtumeid on peaaegu iga päev. Oleks väga tore, kui inimesed seda mõistaksid ja võimaluse korral toetaksid, sest meilt ju oodatakse, et me hoolitseme oma loomade eest kauem kui need 14 päeva – et neil oleks soe, valge, tervis korras ja kõht täis kuni selle ajani, kui nad kodu leiavad,“ ütles Kozõreva.

Varjupaiga töötajad on tänulikud iga euro eest. Ükskõik, kui väike see summa on – kolm eurot, viis eurot, kümme eurot - kui mitukümmend inimest annetavad, teeb see kokku korraliku summa.
Kozõreva sõnul on varjupaika toetatud ka toiduga, millest on olnud suur abi. Enne kui kassidele ja koertele toitu tuua, võiks aga varjupaika helistada ja küsida, milline toit valida, et see loomadele kõige paremini sobiks. „Mõned loomad vajavad seedimist toetavat toitu, imetavad koeraemad näiteks aga spetsiaalselt neile mõeldud vitamiiniderohket toitu,“ selgitas Kozõreva ja lisas, et igasugune abi on alati väga teretulnud.

Kõige toredam oleks aga see, kui inimesed käituksid nii, et kodutuid loomi igal aastal juurde ei tuleks – mõeldaks lemmiklooma võtmine hoolega läbi, lastaks loom steriliseerida ega visataks oma koera-kassi tänavale, kui temast isu täis saab. Kozõreva hindab, et sel aastal saab varjupaika sattunud kasside rekord purustatud.

Vaata Loomade Hoiupaiga asukaid siit.