Loomeinimesed eesotsas Tanel Padariga andsid riigi kohtusse! Nõutakse ligi 40 miljonit eurot
Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, seisab nende poolt saadetud pressiteates.
"Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse," lausus Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar. "Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassett-makkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt."
Pressiteates märgitakse, et loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini. Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-2017, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.
Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad siiralt, et tänane valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma.
Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.
Kahju suuruse arvutamisel on loomeinimeste organisatsioone esindava vandeadvokaadi, advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätt’i sõnul aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas tasude määrad salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale ja võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate müügimahud oleme kokku arvutanud statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.
Perioodil 2014-2017 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit.
