Lõuna-Eesti hiigelinvesteering käivitus käratult

 (106)
Otepää vineeritehase laiendus
UPM Otepää tehase uue vineeritootmise liini viimane kvaliteedikontroll.Foto: Argo Ingver

Viimaste aastate suurim välisinvesteering Lõuna-Eestis ja üks suuremaid välisinvesteeringuid kogu Eestis, UPM Otepää vineeritehase 40 miljonit eurot maksnud laiendus käivitus eile nii mitmeski mõttes käratult – ei teinud valju müra ei uued maailmatasemel vineeritootmisliinid ega rõkanud suursündmusest ka meediakanalid.

"Praegu käib peenhäälestus, kui kasutada populaarset väljendit. Koolitame samal ajal välja ka töötajaid. Täisvõimsuseni loodame jõuda aastal 2018 või 2019,” rääkis tehase juhataja Ando Jukk.

UPMi kontserni president Jussi Pesonen ütles eile tehase laienduse käivitusel, et 40 miljoni eurone investeering on üks suuremaid Soome investeeringuid Eestisse viimastel aastatel, aga ka üks UPMi kontserni ajaloo suuremaid investeeringuid.

UPMi kulutatud rahast jäi märkimisväärne osa Eestisse. Juki sõnul telliti Eesti ettevõtetelt seadmeid ja töid ligi 11 miljoni euro eest. Samuti tegid Eesti metallitööstused palju allhanketöid tehase sissseade tarninud firmadele. Kokku võis tehase laiendusele kulutatud 40 miljonist jääda Eestisse ligi 40%.

Tehase laiendus lisas juurde 6000 ruutmeetrit tootmis- ja 1500 ruutmeetrit teeninduspinda ning tõstis Otepää tehase tootmisvõimuses pea-aegu kahekordseks: senise 40 000 kuupmeetri asemel suudab tehas täiskäigul toota 90 000 kuupmeetrit kasevineeri.

Kvaliteet on nurgakivi

Seotud lood:

Uued tootmisliinid on vineeritootmise viimane sõna: tootmisprotsess on enamjaolt automatiseeritud ja seda juhivad arvutid. Töötajad jälgivad protsessi suurtelt ekraanidelt ning juhivad pultidelt, käsitöö on minimeeritud.

„Kõik seadmed on tellitud nii-öelda rätsepatööna,” märkis Jukk.

Suur automatiseeritus on tõstnud efektiivsust võrreldes vanemate liinidega, vähendanud tarvisminevate töötajate arvu, aga ka viinud kvaliteedi senisest veel kõrgemale tasemele. Lõpptoodangust läheb Juki sõnul nn teise sorti vaid 3% vineeri, mis on kõige kõrgem näitaja Euroopas.

UPMi kontserni vineeridivisjoni UPM Plywood juht ja kogu kontserni asepresident Mika Sillanpää tõstis esile, et samal ajal kui tehase tootmisvõimsus suurenes pea poole, suurenes töötajate arv vaid 20% - 200 inimeselt 240 inimeseni. „Otepääst suurema automatiseerituse astmega on vaid Pellose kuusevineeritehas Soomes. Otepää tehase laiendus on väga kuluefektiivne investeering,” ütles ta.

Samas märkis Sillanpää, et Otepää toodang on väga kõrge kvaliteediga. „Kvaliteet on kindlasti üks selle tehase nurgakivi,” sõnas ta.

Kuidas kasepalgist vineer saab

Poolteist ööpäeva 40-kraadises vees ligunenud kasepalk tsentreeritakse spoonitreipingis – ülikiirelt leiab masina protsessor palgi optimaalse asendi, et viia lõigatava spooni mahti maksimumini. Lõikamine ise kestab vaid mõne sekundi ning juba kihutab spoon nagu metroorong rullidel edasi, samal ajal kui harjavarre jämeduseks muutunud palk kukub tootmisprahi hulka ning masin tsentreerib juba järgmist palki.

Enne vineeri üheks kihiks saamist läbib spoon veel lõikuri, kus kaamera abiga varustatud arvuti arvutab ülikiiresti välja optimaalsed lõikekohad ning õmblus- ja paikamisliinid. Õmblusliinis kuumutatakse sulava nailonniidiga kinni praod spoonis, paikamismasinas leiab aga taas kaameraga varustatud arvuti hetkega lappimist vajavad kohad, nagu näiteks oksakohad, ning neile lüüakse samast spoonist paigad peale.

„Küsimus ei ole ainult selles, et pealmine kiht peab olema ilus. Me ei saa lubada endale kvaliteedivigu ka keskmistes, mitte näha jäävates kihtides, sest seda vineeri kasutatakse vastupidavust nõudvates kohtades ja iga defekt võib kalliks maksma minna,” rääkis Jukk.

Vineeriks saanud kokkuliimitud spoonid kuivavad 170-kraadises ahjus ning lõigatakse seejärel mõõtu ja kaetakse. Katete arv ulatub Otepää tehases mitmekümneni, nende seas näiteks libisemist takistavad ja vettpidavad katted. Lisaks arvesse võttes, et vineeritahvleid on mitmes eri mõõdus, katteid eri värvides jne, ulatub Otepää toodangusortiment Juki sõnul mitmesaja nimetuseni.

Vineer gaasitankerite tarvis

Loe veel

Otepää tehas toodab tellimustepõhiselt, st iga toote tootmisele eelneb tellimus kliendilt, keda on UPM Plywood divisjonil mitu tuhat, suuri ja väikseid. Toodang lõigatakse ja töödeldakse tellija soovi kohaselt, näiteks ühe veoautotreilereid tootva kliendi tellimusel lõigati niiskusthülgava vineeri tahvlid lavalaua suurusteks juppideks ja faasiti kõik servad.

Peamised kolm kliendigruppi on UPM Plywoodil ehitus (betoonivalu raketised, viimistlusvineer jms), autotööstus (veoautode, kaubikute ja järelhaagiste kaubaruumide sisepinnad) ning laevaehitus.

Neist viimane on uus ja kasvav segment – nimelt kasutatakse kasevineeri veeldatud maagaasi (LNG) tankerite tankide vooderdamisel. Seitsmest LNG tankereid ehitavast tehasest kolmele on UPM peamine vineeritarnija. Ühe tankeri vooderdamiseks võib minna kuni 4000 kuupmeetrit kõrgekvaliteedilist kasevineeri.

Tankerite ehituseks toodetakse vineeri ka Otepääl. Ühe sellise tellimuse maht andis Otepää tehasele senise tootmisvõimsuse juures enam kui kuuks ajaks tööd.

Laiendus algas uue katlamajaga

Lisaks uutele tootmisliinidele sai Otepää tehas uhiuue 18 megavatise võimsusega bioküttel katlamaja, mis asendas senise kombinatsiooni õli- ja saepurukateldest. Uus katlamaja kasutab kütteks vineeritehase tootmisjääke, suurendades sellega materjali kasutamise efektiivsust ja vähendades ühtlasi õhusaastet 85%.

Juki sõnul lähevad katlamaja kütteks vineerijäägid, näiteks lõikeääred ning ka saepuru ja lihvimistolm. Kütte niiskussisaldus on keskmiselt vaid 20%, madalam kui teistesse bioküttel katlamajadesse mineval hakkepuidul, sestap on ka efektiivsus suurem. Palkide koorimisest tekib Otepää tehases ka omajagu laaste, mida oma katlasse ei panda, vaid müüakse hakkepuidust energia tootjatele.

„Tegelikult algaski kogu laiendusprojekt meie soovist saada lahti õliküttel katlamajast, mis lisaks saastele oli ka kulukas,” rääkis Jukk. „Kui me seda mõtet arutama olime hakanud, paisus plaan palju kordi suuremaks.”

Katlamajaga oleks võimalik tarnida soojust ka Otepää linnale, see võimalus vajab Juki sõnul kohaliku võimuga arutamist.

Tähtis eksportöör

Mitmel mandril tegutseva UPMi aastakäive on kümme miljardit eurot, miljardi võrra enam kui Eesti riigieelarve. Lisaks vineeridivisjonile kuulub ettevõttesse veel viis divisjoni ja selle palgal on üle maailma 19 600 töötajat.

UPM Plywoodi käive ulatus mullu 439 miljioni euroni. Divisjonil on lisaks Otepää tehasele veel üks tehas Venemaal ja seitse Soomes ning kokku 2400 töötajat.

Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida vineeriturg, turg, kus UPM Plywood peamiselt tegutseb, tarbib vineeri 12 miljonit kuupmeetrit aastas. Sellest mahust on kvaliteetvineeri osakaal 5 miljonit kuupmeetrit ning just nimelt sellel turul on UPMi vineeridivisjon Sillanpää sõnul liider.

Otepää vineeritehase ehk ametliku nimega UPM-Kymmene Otepää AS käive ulatus mullu 34,3 miljoni euroni ja kasum 8,8 miljoni euroni. Tööl oli tehases keskmiselt 205 inimest ja tööjõukulu ühe töötaja kohta aastas ulatus keskmiselt 22 927 euroni.

Tehas on üks Valgamaa suuremaid tööandjaid, aga ka Eesti suurim vineeritehas ja tähtis eksportöör, müües piiri taha 95% toodangust. Tootmise tooraine, kasepalk, on suuremalt osalt pärit Eestist.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare