Lõuna-Eesti inimeste hinnangul sõidavad rongid seal tühja

 (4)

Valga- ja Põlvamaa inimesed pole rahul 1. septembril taastatud rongiliikluse graafikute ega puuduvate peatustega.

Me tahame, et rongid teenindaksid inimesi, mitte ei sõidaks niisama siin," ütles ETAle Valga maavanema asetäitja Georg Traðanov. Tema sõnul ei võimalda praegune rongide graafik Tartu-Valga liinil inimestel tööle ega kooli sõita.

Traðanovi sõnul sobivad üksikud ajad, näiteks hommikul 5.15 Valgast väljuv ja 7.10 Tartusse jõudev liin, millele maavalitsus on valmis kooskõlastuse andma. Sõidugraafik tervikuna maavalitsusele vastuvõetav ei ole, sest Valka ei lähe rong ei hommikul ega tule sealt õhtul ära.

Lisaks graafiku muutustele on Valga maavalitsus esitanud teede- ja sideministeeriumile ettepaneku taastada rongiliiklus Valga ja Võru vahel. Samuti nõuab maavalitsus rongide peatumist kõikides peatustes ja vajadusel tuleb perroonid kiiresti ohutusnõuetega vastavusse viia.

Puka vallasekretär Anita Kallis kinnitas ETAle, et neil rongidest palju kasu pole. "Tööl ega koolis sellega käia ei saa," ütles Kallis. Vahelejäävad peatused jätavad kõige halvemasse olukorda Aakre kandi inimesed, kus bussid teede puudumise tõttu lähemale kui 6-7 kilomeetrit ei sõida. Lapsed toob kooli vallabuss.

Ülemöödunud nädalal kogunesid Põlvamaa kaheksa küla elanikud Ilumetsa raudteejaama, et protestida selle sulgemise vastu. Väidet, et liikumisteedele jääva Ilumetsa jaama perroon ei vasta ohutusnõuetele, ei võtnud kohalikud elanikud tõsiselt. "On siit enne rongilt maha tuldud ja peale mindud ning õnnetusi pole juhtunud," märkisid koosolekule kogunenud.

Tartu-Orava liinil sõidab rong hommikul 5.24 Oravalt Tartu suunas ning õhtul 18.30 Tartust Oravale. Varasema 18 peatuse asemel on liinile jäänud 13 peatust.

Orava vallavanem Aare Mällo ütles ETAle, et vaatamata kõigele on Orava valla inimestel rongist kasu. Möödunud suvel läbi viidud uuringust selgus, et kuus kasutas rongi keskmiselt ligi 400 inimest.

Rongide sõidugraafikuga pole üldse rahul Vastse-Kuuste vallasekretär Kai Tagel. "Rong jõuab Tartusse hommikul 7.05, mis on liiga vara, sest näiteks koolid on suletud, kuid Vastse-Kuuste vallast käib Tartu kooli ligi 30 last ning õhtul tuleb rong liiga hilja Tartust välja," ütles Tagel.

Samuti pole vald rahul sellega, et suleti Laane ja Kiidjärve raudteejaamad, mistõttu näiteks Laane raudteejaama lähedal elavad inimesed on täielikult transpordita, kuna

sinna ei sõida ka raudteebuss.

"Meie jaoks ei lahendanud rongi käima panek mitte midagi," ütles vallasekretär.

Alates 1. septembrist taastas Edelaraudtee osa ligi pool aastat tagasi lõpetatud Lõuna- ja Ida-Eesti reisirongiliiklusest.

Riigikogu otsustas 13. juunil Edelaraudtee toetuse ümberjagamise, määrates igaks aastaks kindlaks summad ja kohustades valitsust maavanematega sõiduplaanid kooskõlastama.

Otsuse järgi saab Edelaraudtee oma infrastruktuuril tänavu toetust 97 miljonit ja Eesti raudtee infrastruktuuril 51,3 miljonit krooni. Kokku on tänavu Edelaraudtee toetuseks ette nähtud 148,3 miljonit krooni.

Järgmisel aastal on toetussumma 159,3 ja ülejärgmisel 140 miljonit. 2004. aastal riik Eesti Raudtee infrastruktuuril toimuvat Edelaraudtee reisijatevedu enam ei toeta.

Vastavalt Riigikogu otsusele saab valitsus Edelaraudteel eraldada raha vaid tingimusel, et reisijate hulk ja reisirongide sõidugraafikud on kooskõlastatud nende maakondade maavanematega, mida reisirongid läbivad.

Edelaraudtee juhatuse esimees Henn Ruubel on ETAle öelnud, et firma kavatseb nii kiiresti kui võimalik tegeleda kehvas seisus ja praegu vahele jäetavate rongipeatuste taaskasutuselevõtuga. Perroonid kuuluvad Eesti Raudteele.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare