Euroopas vähetuntud Hyundai Galloper põlvneb Mitsubishi esimesest Pajero’st
Puhtavereliste maasturite perre kuuluv Hyundai Galloper tegi varakevadel läbi noorenduskuuri, mille käigus anti autole uus logo ning lihviti kandilise sõiduki nurgad uue moe järgi veidi ümaramaks. Kui eelmise põlvkonna Galloper oli oma Euroopa nõuetele mittevastavate esituledega Eesti autoregistrikeskusele pinnuks silmas ning ametivõimud keeldusid sõidukit mõnda aega isegi arvele võtmast, siis uustulnuk on nendest pattudest prii.
Lääne-Euroopas on Galloper siiski suhteliselt tundmatu nimi, näiteks Saksamaa turule jõudis ta ametlikult alles tänavu. Isegi Euroopa suuremates autokataloogides ei ole tema olemasolu kohta mitte ühtegi märget.
Paljuski tänu uuele logole (Hyundaile ebatraditsioonilise kujuga H-täht ringi sees) pidasid uudistajad Päevalehe testiautot ükskõik milleks muuks, kuid mitte Hyundai maasturiks. Paljud pidasid Galloperit Mitsubishi Pajero’ks ning mõneti oli neil ka õigus. Galloper baseerub Mitsubishi tehnikal ning sisuliselt on ta edasi arendatud versioon Pajero esimesest generatsioonist.
Maastikul tugevamkui maanteel
Eesti Päevalehe testiautoks oli Galloperi viieukseline luksuslikum versioon, mille jõuallikaks 2,5-liitrine vahejahutiga (intercooler) turbodiisel ja käigukastiks automaatkast. Viieukseline Galloper on tänu oma suurtele mõõtmetele nagu pisibuss, millel maastikusõidu omadused.
Tänu täisraamile, jaotuskastile (mehaaniliselt saab valida kiire ning aeglase neliveo ja tagaveo vahel), kõrgele kliirensile ja suurtele ratastele kuulub Galloper tõsiste maasturite perekonda.
Siiski jäi Päevalehe testirühm Galloperiga Männiku karjääris liiva sisse sedavõrd kinni, et auto väljatõmbamiseks tuli vintsiga masin abiks kutsuda. Üksnes auto süüks ei saa seda äpardust pidada, sest pildistamiseks kraavinõlvale aetud ning tagaratastega sissevajunud üle 2,5-tonnise täismassiga testiauto väljatuleku teeks sai valitud aukartustäratava kaldega ning võssa kasvanud kraav. Kraavis tõestas aga Galloper, et auto võimaldab tõepoolest tehase poolt lubatud 45-kraadiseid kerekaldeid. Kui eelnimetatud ekstreemsus kõrvale jätta, käitus Galloper maastikutestil igati rahuldavalt. Keskpärasest pehmem on ka auto vedrustus.
Kuigi 2,5-liitrise turbodiisliga ja automaatkastiga varustatud Galloperil on hea pöördemoment, ei kuulu ta just kiiremate maasturite perre. Maanteel suurest rekkast möödasaamine võttis siiski kole palju aega ning seetõttu pidi möödasõidu üritamiseks olema vastassuund autodest pikalt tühi. Kiirema sõidu nautijatel tasuks jõuallikaks valida 3-liitrine V6 bensiinimootor.
See-eest on turbodiisel säästlik. Viieukseline Galloper on supersuure kütusepaagimahuga (92 liitrit). Nii suur paak võimaldas sõita ilma tankimata Tallinnast Tartusse ning tagasi.
Galloperi rool on üllatavalt sõiduautolik. Kui enamasti on maasturite rool maastikul sõitmiseks suur ja kobakas, siis Hyundai rool on pisike ja püsib hästi käes. Samas ei takistanud rooli väiksus maastikusõitu. Kuigi Galloperi pöörderaadius on suur, ei pea parkimisel rooli meeletult kruttima.
Hyundai maastur meenutab mõningatest ümarustest hoolimata suurte klaasidega kasti. Autole lisavad küll efektsust standardvarustusse kuuluvad alumiiniumist 15-tollised valuveljed, laiendring ja tagaspoiler. Konservatiivne ehk kandiline disain ei ole miinuseks. Näiteks tänu suurele klaasipinnale on juhi vaateväli suurepärane. Esiklaas võiks aga olla suurema kaldenurgaga ning rohkem painutatud. Püstjas esiklaas oli juba esimesel sõidukilomeetril putukate laipadest tulvil ning suuremal sõidukiirusel kostus tänu suurele õhutakistustegurile salongi tugev tuulevihin. Putukate laipade vastu olid isegi auto klaasipuhastusvedelik ning kojamehed võimetud, mistõttu tuli pärast iga väiksematki sõitu esiklaasi tugevalt nühkida. Samas on pesuriga varustatud nii tagaklaas kui esituled.
Vastuoluline salong
Galloperi salongis põrkuvad kaks äärmust – askeetlik lihtsus ning nahkne luksus. Armatuurlaud on äärmiselt vanamoeline ja lihtne nagu oleks pärit veoautolt. Kõik muu on sedavõrd luksuslik nagu oleks tegemist esindussedaaniga. Teisalt on lihtne armatuurlaud tõsimaasturite üks tunnuseid.
Arvestades auto hinda (testiauto 388 800 krooni) on Galloperi varustus igati rikkalik. Näiteks müügil olevast neljast viieukselisest Galloperi versioonist kuuluvad kolme standardvarustusse nahkistmed, nahast rool, ABS-pidurid, juhiturvapadi, konditsioneer ja immobilaiser. Elektrilised aknatõstukid, tagaklaasisoojendus, rooli kõrguse reguleerimine, esiistmete käetugi, langetatav tagaiste kuuluvad kõikidel Galloperitel hinna sisse. Lisaks on kõigil versioonidel ka maastikul sõitmiseks tarvilikud auto kaldenurga mõõdik ja altimeeter. Sellise varustuse juures on aga veidi üllatav, et peegleid ei saanud salongist reguleerida.
Istmed meenutavad tugitoole
Enamik juhtseadmeid paiknevad juhile käepäraselt, välja arvatud raadio, mis on paigutatud sisuliselt põrandale.
Testirühma kõrgema hinnangu pälvisid Galloperi istmed. Kuigi juhiiste ei ole eriti reguleeritav, on ta äärmiselt mugav ning tagab hea külgtoe. Lisaks esiistmetele on käetugedega varustatud ka tagaiste. Tagaistme keskelt ja ka äärtest saab välja tõmmata koguni kolm käetuge.
Tänu suurele klaasipinnale ning kandilisele kerele tekib salongis äärmiselt avara auto tunne. Samas on tagaistujate jalgaderuum kitsuke. Kitsa istmete vahe ja auto suure kõrguse tõttu on tagaistmele pugemine üsnagi vaevaline.
Pagasiruum on see-eest ruumikas ning varustatud koormakinnitusaasadega. Kui tagaiste kokku keerata, saavad kolm täiskasvanud inimest pagasiruumis sirgena magada. Viieukseline Galloper on saadaval nii viie- kui seitsmekohalisena.
