Firma Lursoft Läti ettevõtlusregistri andmete analüüsist selgub, et otseinvesteeringute bilanss vähenes kokku 7,22 miljardi euroni.

„See ei tähenda, nagu poleks Lätisse eelmisel aastal välisinvesteeringuid tulnud. See tähendab, et välisomanikud viisid Lätis registreeritud ettevõtete põhikapitalist raha välja rohkem kui sisse panid,“ selgitas Lursofti esindaja Ainars Brūvelis. Seda ei ole viimase veerandsaja aasta jooksul varem juhtunud.

Brūvelis tõdes,et toimunut saab põhjendada asjaoluga, et 2008. aastal alanud finantskriisi ajal panid paljud välisfirmad erinevalt Läti ning Venemaa omadest ettevõtetesse ise raha juurde ja said niimoodi ilma riigilt abi palumata ise hakkama. Kriisist väljatulekul ettevõtte omakapital vähenes ning seetõttu vähenes ka otseinvesteeringute osa, selgitas ta.

Aga on ka teistsugune arvamus: kui Lätis teenimisvõimalused vähenevad, siis mis mõtet on investeerida. Seda enam, et poliitikud räägivad pidevalt riiki valitsevatest ohtudest.

Endine majandusminister Vjačeslavs Dombrovskis tõdes, et välisinvesteeringud on omamoodi usaldusavaldus riigile. Eelmisel aastal vähenesid tema sõnul investeeringud kõikides Balti riikides. „Kas me mitte ei maali ise Lätist pilti pideval rindejoonel asuvast riigist? Välisfirmad räägivad meist kui potentsiaalsest sõjatandrist. Mida rohkem me ise koos välismaalastega Baltimaadest sel moel räägime, seda vähem on investoreid kes oleks valmis riskeerima ja siia raha panustama,“ ütles ta.

Aasta alguses oli Lätis 29 300 ettevõtet, millest vähemalt osa kuulus välismaalastele. Ettevõtete omanikena oli kirjas 29 700 välismaalast 135 riigist. Enim välisinvesteeringuid on Lätti tulnud Rootsist.