Lõviosa eestlastest kasutavad ostmiseks väikelaenu, kõige uljamad laenajad on ametnikud

Ligi 65% eestlastest kasutavad ostude sooritamiseks väikelaenu, selgus suvel korraldatud SEB väikelaenu uuringust. Laenamise aktiivsus kasvab proportsionaalselt sissetuleku kasvuga kuid muutub sisuliselt olematuks väikse sissetulekuga (alla 500 eurot) inimeste seas. Kõige julgemad laenajad töötavad juhtivatel töökohtadel, on ametnikud või pärit teenindus- ja oskustöö sektorist.

Riigi kõige ettevaatlikumateks laenajateks koos madalapalgalistega osutusid pensionärid (neist võtsid väikelaenu vaid 36%), kelle madalamat aktiivsust saab põhjendada nii sissetuleku suuruse kui ka teatud vanuseliste piirangutega, mis laenamise turul valitsevad. Endiselt võtavad ligi 90% vastanutest väikelaenu pangast, 30% peavad heaks lahenduseks ka ostukohast võetud järelmaksu; ainult 10% arvestasid laenamise variandina kiirlaenufirmat. Valdav osa vastanutest, 65%, on võtnud väikelaenu oma elus kuni kolm korda, ligi 30% on pidanud väikest laenu sobivaks lahenduseks rohkematel kordadel.

„Tarbimislaenude võtmist soodustavad majanduslik kindlustunne, suur nõudlus tööjõu järele ning kiire tööhõivega kaasnev palgakasv. Need annavad laenuvõtjale kindlustunde võetud laenude teenindamise osas, tänu millele laenamisaktiivsus kasvabki," lausus SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp.

Lisaraha vajadusel võrdleb üha enam laenuvõtjaid erinevate laenuandjate pakkumisi ning laenu võtmise eelistus langetatakse enamasti soodsamate tingimuste alusel.

SEB väikelaenu uuringu korraldati juunis 2018 ning selle eesmärk oli uurida eestlaste käitumist tarbimislaenude – väikelaen, arvelduslaen, järelmaks ja krediitkaart – valdkonnas.