Lugeja: Inimesed jäeti ööseks sadamasse, laevaliiklus pandi seisma. Miks valitsus kriisiplaani ei koosta?
„Hiiumaa ja mandri vahel pandi laevaliiklus ööseks seisma, kuigi lubadus oli, et kõik veetakse üle. Selleks hetkeks oli sadamas ca 300 reameetrit sõidukeid. Harilaid, mis vapralt ainsana ühendust pidas, vajas puhkust - samal ajal seisab kai ääres Heltermaal Regula, mis lõpetas eile kl 15 sõitmise, kui veetase oli -62 cm. Rohukülas seisab St Ola, mis ei sõida juba päevi. See tähendab, et kai ääres seisab kaks laevatäit meeskondi. Lisaks seisab Rohukülas ka Kõrgelaid, mis on Harilaiu sõsarlaev," kirjeldas inimene olukorda.
Tema sõnul tõusis öösel veetase, kell 2:00 oli Heltermaal 52 cm, st 10 cm rohkem vett, kui eile siis, kui Regula seisma jäi. Regula öist ega hommikust reisi ei teinud. Hetkel on Heltermaal veetase 54 cm, Regula teeb kell 10 esimese reisi, võibolla ka viimase.
„Miks ei sõidetud öösel, kui veetase oli sama ja sadamas oli ootamas 300m sõidukeid? Miks peavad inimesed passima 16 tundi ja ootama? Miks ei võeta meeskonda laenuks teistelt sama omaniku laevadelt? On ametiposte, mida on raske asendada ( kuigi ka kapteni saaks asendada Kõrgelaiu omaga), kuid madrused jms saavad ilusti üksteist aidata. Miks pannakse hiidlased juba 3. nädalat seisu, kus sul lihtsalt ei ole võimalik saada mandrile? Ei saa mandrile kaupa, tooteid, ei saa toorainet saarele. Kes ja kuidas korvab ettevõtetele selle kahju? Miks nüüd valitsus kriisiplaani ei pea ja toetust ei maksa neile? Miks ei tõhustata siis sellises olukorras liiklust Saaremaa-Hiiumaa liinil, et kas või sealt kaudu saaks liikuma? Miks ei tooda pl Hiiumaa Rohuküla- Heltermaa liinile ja kaht suurt kai ääres seisvat laeva asenduseks sinna ei viida? Miks kedagi ei huvita hiidlaste ja sealsete ettevõtete ellujäämine? Peale nii nadi suve, kus turistid ka saarele ei tulnud, lastakse ka tootmisettevõtted, mis on saare ainsad tööandjad, ka põhja veel."
