LUGEJA KÜSIB: miks meie neljarajalistel teedel lubatakse sõita vaid 110 km/h, kui Euroopas on ka ohtlikumatel teedel piiriks 140 km/h?

Ärilehe toimetuse poole pöördus lugeja küsimusega, miks meie neljarajalistel eraldusribaga teelõikudel on kiiruspiiranguks 110 km/h. Seda ka täiesti sirgetel teelõikudel, samas kui Lääne-Euroopas võib mitmel pool ka ohtlikematel teedel sõita kiirusega 140 km/h.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits tõdeb küsimusele vastuseks ,et liiklusohutusalases teaduskirjanduses eristatakse kahte mõistet ohutus (safety) ja turvalisus (security). Esimene väljendab objektiivselt mõõdetavat muutust vigastatute ning hukkunute arvus ja teine väljendab liiklejate tunnetuslikku hinnangut. Sõidukiirus on tema sõnul üks neist riskifaktoritest, kus liiklejate tunnetus ja objektiivne reaalsus üksteisest oluliselt eristuvad.

Reeglina ei taju liiklejad Ernitsa sõnul kiirusega kaasnevaid riske adekvaatselt, lugedes need tegelikust oluliselt väiksemaks. Üks põhjus on see, et me oleme suuremate kiirustega ajaloo jooksul üsna vähe kokku puutunud ega suuda kiirusega kaasnevaid riske piisavalt hästi tajuda.

Miks Eesti 2+2 teedel piirkiirust üle 110km/h tõsta ei saa?

Ernitsa sõnul lubatakse arenenud riikides kiiruseid 110km/h või üle selle vaid kiirteedel. Eesti 2+2 teed ei ole kahjuks väga hästi kiirteedega võrreldavad. Ehkki liiklejatele võib tunduda, et teed on visuaalselt ühetaolised, on neil Ernitsa sõnul liiklusohutuse seisukohalt väga olulised erinevused:

1. Kiirteedel peab olema takistatud jalakäijate pääs teele. See tagatakse eelkõige lahendustega, kus jalakäijatel ei ole põhjust tee kõrval kõndida ning teed ületada. Lihtsamateks näiteks on siin bussipeatused, mis on kiirteelt ära viidud, piirete ehitus kohtades, kus on oht, et jalakäija võib püüda teed ületada jmt. Eesti 2+2 teedel see kahjuks nii ei ole.

2. Liiklusvoogude ristumised peavad olema lahendatud eri tasapindades, eelkõige peavad olema likvideeritud samatasapinnalised vasak- ning tagasipöörded. Suurte kiiruste erinevuse vältimiseks peavad ka kõik peale- ning mahasõidud olema varustatud kiirendus- ja aeglustusradadega. Eesti 2+2 teedel on need probleemid küllalt sageli veel lahendamata.

3. Et ennetada suurest kiiruse erinevusest tulenevat liiklusriski on aeglane liiklus kiirteelt eraldatud ja viidud väiksematele teedele. Eelkõige käib see traktorite ja muu sarnase tehnik kohta, aga sama puudutab ka jalgrattureid ning mopeede. Need sõidukid saavad täna vabalt liikuda ka 2+2 maantee ääres ja sageli ei ole praeguse teedevõrgu puhul võimalik neile mõistlikku alternatiivi pakkuda.

4. Ennetatud peab olema loomade teele sattumise võimalus. Eestis on suurulukite kontsentratsioon üsna kõrge ning kiiruse kasvades sellest tulenev liiklusõnnetuste risk tõuseb. Ehki see ei ole kõige olulisem probleem ning kõigil kiirteedel seda ei kasutata, peaksime lähtuma eelkõige Skandinaavia praktikast, kuna mujal Lääne-Euroopas on suuremate metsloomade kontsentratsioon väiksem kui meil. Skandinaavias on loomade sattumine kiirteele üldjuhul välistatud. Eesti 2+2 teedel enamasti mitte.

5. Vastassuunda kaldumine peab olema vähetõenäoline. St suunavööndid peavad olema teineteisest füüsiliselt eraldatud. Enamikes kohtades on see Eesti 2+2 teedel lahendatud, kuid nt Pärnu mnt-l sai see tehtud alles eelmisel aastal. Hoolimata haljasala olemasolust toimub ka 2+2 teedel siiski vastassuunavööndisse kaldumisega seotud liiklusõnnetusi.

Ernitsa sõnul on meil olukordi, kus 2+2 tee parameetrid ei võimalda ohutult liigelda ka kiirusel 110km/h. „Tallinn-Narva ja Pärnu maanteel on lõigud, kus oleme sunnitud just toimunud liiklusõnnetuste tõttu kiirust piirama (piirkiiruseks on seal ka suvisel ajal 90 km/h). Enamikes kohtades oleme püüdnud suvist piirkiirust siiski võimalikult suurena säilitada ning sellega kaasnevat riski muude vahenditega maandada,“ märkis ta.

Kose-Ardu uue lõigu 120 km/h ei ole veel kindel

Neljapäeval teatas maanteeamet, et Tartu- Tallinna Kose-Ardu neljarajaline lõik on projekteeritud kiirusele 120 km/h, kuid praegu ei ole selge, kas liiklejatele ka tegelikkuses sellist kiirust lubatakse.
Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk lausus, et amet analüüsib üldisemalt riigimaanteedele täna kehtestatud kiiruste põhjendatust ja seda piirangute skaalal 60-120 km/h. Kiirusele 120 km/h on tema sõnul projekteeritud teelõik Vaida-Aruvalla-Kose-Mäo ehk suurusjärgus 60 kilomeetrit. „Kindlasti on aastaks 2022 otsus tehtud, kas nimetatud lõigule kehtestatakse kiiruspiirang 120 km/h. Otsus tehakse eelkõige liiklejate ohutust ja sõidumugavust silmas pidades valmisehitatud lõikudel,“ lausus ta.