"Minu jaoks on suurim mure 12-tunnised tööpäevad, seda peetakse juba normiks. Aga tahan 8-tunnist tööpäeva teha endale meeldival ametil, lihtsalt ei ole võimalik,” kirjeldas üks lugeja lisahüvitiste loo kommentaarides. Ka märkis ta, et tahaks tööpäeva alustada talle sobival ajal, mitte kell 6 hommikul.

Oli ka neid, kes ennekõike ikkagi palgale tähelepanu juhtisid. „Alustaks sellest. Selle pinksilaua saab siis ise osta,” märkis üks lugeja, viidates loos kasutatud võrdlusele, kus öeldi, et mõne töötaja jaoks võivad muud hüved peale palga muutuda otsustavaks, näiteks pinksilaud.

Temaga nõustus hulk inimesi, kes ütles, et nende suurim hüve tööl on vähemalt miinimumpalk kätte saada. Ja suurim unistus saada 500-eurose kuupalga asemel 600-eurost palka.

Lisahüvesid naudivad vaid kontoritöötajad

„Viljandis on „motiveeriv” töötasu 500-600 brutos ja rohkem ei suvatsegi keegi selles külakeses maksta, see ongi enamvähem parim palk seal. Paljud firmad võtavad töötajaid „mustalt” ja lubavad vastutasuks head töötasu, reaalselt ei tule pangakontole isegi miinimumi kätte ja kobiseda ka pole mõtet, kuna mujal samad palgad,” rääkis üks lugeja.

„Ma mõtlen ka, et kui palk oleks piisavalt suur, et ülal pidada 3-toalist korterit, ülal pidada kasvõi väikeklassi autot, mis oleks vanuses, et ei laguneks iga kuu ja lisaks söögirahale oleks raha ka kogumiseks, siis täitsa võiks Eestis tööle hakata juba,” kirjeldas teine.

Ilmnes ka, et lisahüvesid nähakse pigem kui kontoritöötajate tööga kaasas käivat nähtust. „Paljudel tööandjatel on raskusi äraelatava palga maksmisegagi. Selver võiks ka võimaldada töötajatel lemmikloomade tööle kaasa võtmist,” põhjendas üks lugeja.

Teine lisas, et neil on töökohas tasuta tee ja kohv. „Kes neid tarbivad, neile on see boonuseks. Midagi muud ei oska välja tuua. Viimane palgatõus oli 5, osadel 6 aastat tagasi. Doktorikraadiga spetsialistid saavad Eesti keskmist palka, järjest sagedamini lahkub väga häid töötajaid töölt. Hakkavad FIE-deks, lähevad välismaale,” kirjeldas ta.

Mõeldakse vaid asendamatutele töötajatele

Lemmikloomatoetus oli ka üks loetletud lisahüvedest, mille osas lugejad väga armulikud ei olnud. „Tulge eile meile, lemmikloomatoetus? Varsti hakkame neid hügieenilistel põhjustel likvideerima, nemad veel toetavad,” märkis üks kommenteerija. Teine lisas, et tema soomlasest juhataja naeris tilgad püksi, kui ta artikli talle ära tõlkis ning sooja toitu ja koerale tuge endale nõudis.

Tõdeti ka, et paljud tööandjad ei taha väga lisahüvesid palga kõrval töötajatele võimaldada, kuna suuresti peab nende pealt erisoodustusmaksu maksma. Avaldati ka arvamust, et lood ettevõtetest, kus iga 5 aasta järel võimaldatakse tasustatud 3-kuulist puhkust, sooja toitu ja lemmikloomatoetust on kas puhas muinas- või õudusjutt.

„Tore kui töökoht oskab ja hindab töötajat, mitte nagu meil pea iganädalane hoiatus: me ei hoia teid siin kinni, võita lahkuda siit omal soovil iga kell – need on tõesed faktid,” nentis üks lugeja. Samas oli ka neid hääli, mis leidsid, et raske on uskuda, et töökale ja asjalikule inimesele keegi ütleb, et mine, kui tahad. „Äkki peaks peeglisse vaatama?” küsiti vastukaaluks.

Märgiti ka, et palk ja hüved sõltuvad erafirmas ikka sellest, kui olulist rolli inimene täidab firma arvates ja kui kergesti on ta asendatav. „Oluline pole, mida inimene ise enda asendamatusest arvab. On töötajaid, kellest sõltub kogu ettevõtte toimimine ning kelle asemele on väga keeruline leida sama tasemega tippspetsialisti,” põhjendas üks lugeja.

Tema sõnul sõltubki sellest, kas tegemist on asendamatu või asendatava inimesega, töötaja ülekuldamine või vastupidi, alaväärtustamine. „Iga töötaja peab saavutama taseme, et konkurendid tahaks sind endale ja siis tööandja tahaks sind hoida enda juures ja on valmis selleks pingutama. Aga soiguda tööjõupuudusest ilma valmisolekuta ka korralikku palka maksta on naeruväärne,” leidis ta.

Leidus ka neid, kes rahul tööandjaga

Valdavast nurinast hoolimata oli ka neid, kes rääkisid, milliseid lisahüvesid nemad kas tööandjana annavad või töövõtjana saavad. „Töötan ettevõttes, kus 35 päeva aastas puhkust, spordikompensatsioon või massaaž 32 eurot kuus, nutitelefon antakse tasuta ja mobiiliarved makstakse kõigil kinni,” kirjeldas üks lugeja.

Ta lisas, et tasuta on ka puuviljad, kohv, tee, massaažitoolid, puhketuba ping-pongi lauaga, sünnipäeval rahaline toetus, jms. „Tuttavatel firmade kontorites osadel tasuta toit kogu aeg saadaval,” lisas ta.

Ka teine lugeja kirjeldas, kuidas neil on hommikusöök iga päev, kord nädalas ka pitsa või muu lõuna. sporditoetus iga kuu, iga 4 aasta järel on 6-nädalane palgaga puhkust pluss reisiraha. „Aktsiad, kohv, smuutid, joogid, üritused jne. Tore on, et mõni firma ka töötajaid hoiab,” tõdes ta.

Ühtlasi märkis üks inimene, et kuigi tal kulus selleks aastaid, leidis ta siiski Eestist tööandja, kelle puhul inimlikkus ja sõbralikkus on alati olnud esikohal. „See ongi põhjus, miks ma juba üle 10 aasta samas firmas töötan. Tööandja oskab kuidagi eriti hästi töötajat kui tähtsaimat vara motiveerida,” sõnas ta.