Luik, Vichmann, Mahhov ja Põldsamm sukelduvad mobiiliärisse
Bravocomil on neli asutajat ? Peep Põldsamm, Viktor Mahhov, Marcel Vichmann ja Express Grupp. Põldsamm on idee autor. Esimesena investeeris sellesse Ekspress Grupp ehk Hans H. Luik. Esialgsed kulutused on olnud väiksed, investeeringuid pole praktiliselt tehtud. Nüüd, kui alates järgmisest aastast on võimalik inimestel mobiilinumbreid ühe operaatori juurest teise juurde üle viia, tehti kiire otsus panna äri ka sisuliselt käima. Vaja oli leida uusi investoreid. Luik kaasas rahastajana projekti Vichmanni. Viktor Mahhov kui Ekspress Grupi juht sai endale n-ö juhtkonna aktsiaid. Põldsamm on omanike ringis kui asutaja ja idee autor.
?Mul on algusest peale olnud kõva usk, et vaba raha, mis me mobiilioperaatorite alla paneme, läheb kasumisse,? lausub Mahhov.
Firma kaubamärgist Bravocom saab Eestis esimene täielikult kodumaisel kapitalil põhinev mobiilioperaator. Projekti investeeringu suuruseks on välja öeldud sada miljonit krooni.
Omanike vahel on lepe, et kuni tänase pressihommikuni Bravocomi strateegiast ja täpsetest plaanidest üldsusele ei räägita. ?Olen teisel pool maailma otsas ning firma tegemistest esialgu liiga kaugel, et seda kommenteerida,? keeldub Vichmann telefonis intervjuust. Sama kidakeelseks jääb ka teine omanik Hans H. Luik.
Ekspress Grupil suur tähtsus
Bravocomi aitab käima lükata Microlinki nõukogu liige ja pikaajaline tegevjuht Allan Martinson. ?Meil on siin ristuvaid minevikke ja ärihuvisid,? ei taha ta oma osa ja tegemisi Bravocomis täpsemalt avaldada.
Viktor Mahhov põhjendab investeeringut äri turunduskesksuse ning ulatuslike reklaamivõimalustega grupile. Tänu omanikele on Bravocom mõnevõrra uudses situasioonis. Nimelt omab Ekspress Grupp Eesti Ekspressis 100% aktsiatest, Eesti Päevalehes, Linnalehes, SL Õhtulehes ja paljudes ajakirjades 50%. Seega on tal võimalik soodsama hinnaga saada reklaampinda, aga reklaam ja marketing on nii tihedal turul kui mobiilindus elulise tähtsusega. Ja Bravocom on tegelikult turunduse ehk toodete müügi projekt.
Äkki läks kiireks
Reaalse sammu operaatoriteenuse suunas astus Vertelson möödunud nädalal, registreerides sideametis kümme tuhat numbrit algusega 545. Siis levis kiiresti info, et Radiolinjas on midagi teoksil, kuna just see firma teatas, et toob turule suure hulga uusi numbreid. Kiiresti jõuti Bravocomi jälile ja ettevõtte juhid pidid asja selgitama. Selleks kuulutati välja pressikonverents, et uudishimu rahuldada. Tegelikult on projekt staadiumis, kus isegi ettevõtte juhtidel on keeruline öelda konkreetset väljatuleku kuupäeva.
Äri loogika kohaselt pääseb Bravocom telefonivõrkudesse sisse läbi Radiolinja, kellega on sõlmitud kõneaja ostu leping. Bravocom ostab Radiolinjalt aega ja maksab nende kõnede eest, mis tema telefonidest Radiolinjasse liiguvad. Ning omakorda küsib raha oma klientidelt. Vahest ja kulutuste mahaarvamisest kujuneb kasum.
Just siin ongi Bravocomi suurim äriline risk. Nimelt peab Bravocom oma klientidelt ise raha kätte saama. See tähendab arvete väljastamist, klienditeenindust, tööd võlglastega. Kokku alustab firmas tööd 30 inimest, kes peamiselt on müüjad ja klienditeenindajad. Tehnoloogiline arendus ostetakse sisse.
Üldisem taust on aga selles, et järgmise aasta 1. jaanuarist saab telefonikasutaja oma numbriga kolida teise operaatori juurde ning tänu sellele on Bravocomil väga hea turule tulla. Iseküsimus, millal numbrite liikuvus tegelikult algab ? seadus on küll olemas, kuid operaatorid peavad looma sellise ühistarkvara, mis numbrite kaasavõtmist võimaldab. Aga seda pole veel tehtud.
Varjatud äriidee
Teenuseoperaatori näol on tegemist firmaga, kel oma telefonimastid puuduvad. Naabritel soomlastel on niisuguseid operaatoreid juba 20, Lätis üks ja Leedus neli.
Mis nõksuga saab teenuseoperaator kõneminutit võrguomanikust odavama minutihinnaga müües kasumi? Vaikimistõotusega seotud investeerimispankur Kalle Norbergil on vaid üks soovitus: liitke kokku mobiilioperaatorite kasum.
EMT, Tele2 ja Radiolinja mullune kasum oli koos kõikvõimalike roaming-kõnede, sidumistasude ja lisateenustega kokku 1,448 miljardit krooni. Radiolinja ja Tele2 pole avaldanud eraldi mobiiliäri kasumit.
Hoolimata sellest saab teha teoreetilise arvutuse, jagades kasumi summa Eestis mobiiliomanike arvuga ning näeme, et operaatori keskmine puhaskasum inimese pealt oli ligi 1230 krooni. Mis tähendab, et isegi kui uus tulija saaks kliendi kohta kasumit poole vähem ning suudaks meelitada üle 50 000 klienti, kujuneks aastaseks puhaskasumiks 30 miljonit krooni.
EMT rentaablus oli eelmisel aastal 27 protsenti, mis veel kord kinnitab Norbergi sõnu: selles äris on ülisuured kasumid ning iga uus idee võib kiiresti sisse tuua kümneid miljoneid kroone. Juba asjaolu, et operaatorid keelduvad avaldamast SMS-ide käivet, viitab nende tulukusele. Uuel tulijal pole ka võrgu ülesehituse ja suurte investeeringute probleeme.
Üks võimalusi on nutikate teenuste pakkumine. Näiteks Soome virtuaaloperaatori Saunalahti omanikud said viis aastat tagasi üleöö miljonärideks, tulles turule maailma esimese mobiiltelefonide logode tellimise süsteemiga Jippii.
Konkurendid teadmatuses
Konkurentidel pole aimu, kuidas uus tulija kavatseb järjele saada. EMT juhatuse liige Piret Mürk on pessimistlik: Eesti mobiilsideturg on ju niigi tihedalt täis, käib turuvõitlus. ?EMT lööb kvaliteediga, Q-GSM odavusega, Radiolinja laveerib nende vahel. Tasuta kõned juba on, ei kujuta ette, millega nad üllatada kavatsevad,? lausub Mürk. Ta ei oska isegi pakkuda, millise hinnaga võib Bravocom võrgumahtu osta, sest hinnad ulatuvat maast taevasse.
Kuigi Vertelsonile hakkab võrgumahtu müüma Radiolinja, pole ka nemad Bravocomi tegemiste suhtes targemad. ?Meil puudub info Bravocomi müügi-strateegia ja taktika osas, mistõttu on momendil väga raske vastata, kas ta on meile konkurent või mitte,? edastab pressišeff Regina Salmu. Mobiilide 84% penetratsiooni järgi oleks ju Eesti turg nagu tihedalt täis. ?Kuid Põhjamaade kogemusele tuginedes on ruumi meie kõigi jaoks,? lisab Salmu.
Bravocomi ajutise nõupidamisteruumi lahmaka laua taga kergitavad tegevjuht Peep Põldsamm ning turunduse ja toote-arenduse direktor Jaanus Lillenberg saladuselt veidi katet. Põldsammi silmad säravad, kui ta rääkima hakkab. Mehes on selline energia, et keeruline on midagi vahele ütelda.
Soomes on 5,2-miljonilisest elanikkonnast mobiiliomanikke 4,2 miljonit. Ja turg on segmenteerunud, et tarbija võiks valida. Pärast numbriliikuvuse tulekut on kahe viimase aastaga operaatorit vahetanud miljon inimest, ning trend tõotab kasvu.
Eesti mobiilside on alles lapsekingades. ?Kujuta ette, kui lähed poodi ja seal on valida ainult kolm juustusorti, kolm veesorti, kolm piima,? lausub Põldsamm. ?Usun, et inimestele on rohkem vaja valikuvõimalusi, sest maitseid on rohkem kui kolm.? Väikese arvu teenusteoperaatorite puhul saavad kasu vahest ainult maaomanikud, kes iga uue masti eest renti saavad.
Turuosa suhtes jääb Bravocom napisõnaliseks, kuid näiteks Soomes omavad kõik teenuse-operaatorid kokku viiendiku turust, nende hulgas on kolm-neli suuremat tegijat.
Põldsamm usub, et tegemist on tulevikuäriga. ?Kunagi tuleb aeg, kus turg maksab sisu eest ning kõneminut on tasuta,? räägib ta. ?Küsimuseks on siis, et kes on valmis. Tänane võrguoperaator ei peagi keskenduma sisu tootmisele ja haldamisele. Mis saab juhul, kui teenus, mille eest on praegu harjutud raha küsima, muutub tasuta teenuseks?? Tavatelefoniäris ongi nii juhtumas: uute tulijatega on minutihinnad alla löödud ning ainsana suudavad normaalselt opereerida oma võrgud internetivõrguks ümbernimetanud ettevõtted.
PEEP AAVIKSOO: Mul pole sellesse ideesse usku
Mobiilide peal on täna mängus korralikud rahasummad tänu suurtele käivetele ja klientide arvule. Vaadates, kui tugev andmine käib olemasolevate operaatorite vahel, olen uue tulija suhtes üsna skeptiline. Virtuaaloperaatorite loodetava edu aluseks on odavam hinnapakkumine, aga Tele2 on väga selgelt öelnud, et tema on kõige odavam pakkuja Eesti turul. Kui Põldsamm räägib enneolematutest teenustest, siis ma tahaksin niisuguseid näha, mida täna turul ei ole ja mille pärast peaks operaatorit vahetama.
Eesti turg on täpselt nii väike nagu ta on, ning nüüd loodetakse loksutada numbri stabiilsusega kliente ühe juurest teise juurde. Aga ütleksin, et juba täna on turg väga konkurentsitihe ja hinnavahed pole suured, kui oled valinud õige paketi.
Nende loogika tugineb sellele, et EMT on suutnud oma äri siiani efektiivselt ajada ja nad loodavad sealt kliente endale saada. Aga küsiksin, et kui oled siiani suutnud sõita neljaliitrise autoga, siis miks minna kaheliitrise peale?
Mina sellesse täna ei investeeriks, aga ju siis on inimesi, kes loodavad kasumisse jõuda. Kui aga Põldsamm ütleb, et mõtleb mingit kosmosetehnikat välja, siis mina teda lihtsalt ei usu.
Peep Aaviksoo, endine EMT juht
