Luksusautode müüja võttis mõne aastaga miljoneid eurosid dividende
Väino Kaldojale kuuluv Silberauto kasum langes 2013. aastaga võrreldes üle kolme miljoni euro, kõigest 2,99 miljoni euroni.
Silberauto 2014. aasta aruandes öeldakse, et Silberautol on turustuslepingud Daimler AG-ga Mercedes-Benz sõidukite müügiks ja müügijärgseks teeninduseks Eestis ja Leedus. "Kontserni liikmed Silberauto Eesti ja Silberauto UAB moodustavad tootjate poolt autoriseeritud edasimüügi- ja teenindusvõrgu Eestis ja Leedus.
FCA Italy S.p.A (Fiat Chrysler Automotive) on sõlmitud Jeep ja Lancia sõidukite distribuutor lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Sõidukid turustatakse (distributsioon) autoriseeritud diilerlepinguid omavate jaemüügi ettevõtete kaudu.
Nendeks on Eestis Silberauto Eesti (tütarettevõte), Lätis TC Motors SIA (sõltumatu ettevõtja) ja Autobrava SIA (sõltumatu ettevõtja), Leedus Autobrava UAB (sõltumatu ettevõtja). Mitsubishi Motors Corporation`ga on sõlmitud Mitsubishi sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite turustuse ja müügijärgse teeninduse lepingud Eestis," seisab automüüja aruandes.
Silberauto kontserni ettevõtted on investeerinud arendustegevuseks 2014. aastal umbes 780 000 eurot, aasta varem 200 000 eurot. Tähtsamad valdkonnad on olnud masinaehitus, kus on väljaarendatud kiirabi autode ehitustehnoloogiad nii plastikute kui ka elektroonika ja metallide valdkondades.
Samuti on tegeletud allmaakallurite tehnoloogia arendamisega. Autofurgoonide vastupidavuse suurendamise arendused on olnud märkimisväärsed.
Kontserni käive oli mullu 182,5 miljonit eurot, aasta varem aga pisut üle 205 miljoni euro. Kui 2013. aastal oli Silberauto kasum 6,74 miljonit eurot, siis eelmisel aastal vaid 2,99 miljonit eurot.
Kaldoja ei koonerda siisi dividendidega. Kui 2013. aastal maksis ta endale 500 000, mullu 800 000, siis selleks aastaks on aruande järgi määratud taas 500 000eurone dividend.
Äripäeva rikaste topis platseerus Kaldoja 2014. aastal ravimi- ja meediamagnaadi Margus Linnamäe selja taha 16. kohale. Ajaleht hindas Kaldoja varanduse suuruseks 87 miljonit eurot.
Eesti Ekspress kirjutas 2014. aastal, kuidas 1944. aastal asutati Tallinnas Eesti ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Autobaas, millest pärast mitut nimevahetust sai lõpuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaas.
Selle ülesandeks oli teenindada ministreid, komiteede juhte, tähtsaid külalisi jt toonaseid VIPe. Autobaasi garaažide sisseseade oli toonase Eesti parim, sisaldades ka välismaalt valuuta eest ostetud tehnikat. Nõukogude aja lõpus oli baasis üle 200 auto, neist umbes 150 Volgad.
Tähtsate külaliste sõidutamiseks oli eraldi külalistebrigaad, mis koosnes kümmekonnast Volgast ja paarist Tšaikast. Autobaasi katuse all tegutses ralliklubi Mobile ning koos Eesti Reklaamfilmiga loodud võistkond ERF-Mobile. Kuna Eedo Raide ja Georg Valdek kuulusid Nõukogude Liidu rallikoondisesse, eraldati autobaasile nende jaoks igal aastal mitu Ladat, mille siis baasi meistrimehed ralliautodeks ümber ehitasid.
Esimesed Mercedesed osteti autobaasile vahetult enne 1980. aasta olümpiaregatti, väliskülaliste sõidutamiseks. Üks Mercedes - kollane - läks autoinspektsiooni käsutusse ning seda roolis Jaan Toots. Auto-
de hankimisega tegeles äsja autobaasi tööle asunud vaneminsener Väino Kaldoja, kes vastutas ka välissuhete eest.
Autobaasi omaaegse asedirektori Märt Aarne sõnul saigi just nendest Mercedestest alguse Silherauto idee. Nimelt tekkis autobaasi direktoril Juhan Voitesel mõte hakata tegelema ka Mercedeste hooldusega. 1988. aastal külastas autobaasi direktoriks tõusnud Kaldoja Frankfurdi autonäitust ja ajas esinduse asja edasi.
Kaldoja visadus viiski selleni, et 6. juunil 1990 sõlmis ministrite nõukogu autobaas Merce-des-Benziga koostöölepingu ning sama aasta detsembris avati Tallinnas Tatari tänaval ametlik esindus.
Kevadel 1992 asutasid viis osanikku Kaldojaga eesotsas MB Eesti Autokeskuse, mis alates 1993. aasta suvest tegutseb AS Silberauto nime all. Kaks aastat hiljem lahkus Kaldoja siis juba Riigikantselei autobaasi juhi kohalt, Silberautos on ta aga tänaseni juht ja enamusomanik.
