Eesti hinnakasvu järkjärgulist aeglustumist toetavad ennekõike toiduainehindade ja aktsiisikaupade kiire hinnakasvu panuse vähenemine. Välised hinnakasvu surved püsivad tagasihoidlikult.

Möödunud aasta novembri 4,5 protsendise hinnakasvu tipu tasemelt on inflatsioon Eestis tänaseks taandunud 2,9 protsendini, mis vastab ootustele. Lõhe euroala keskmise hinnakasvuga on samas vähenenud 3 protsendipunktil napilt alla 2 protsendipunktini. Sellest lõivosa ehk umbes 1,7 protsenti tuleneb Eesti toiduainehindadest ja aktsiisikaupadest (alkoholi ja tubakatooted).

Nimelt käesoleva aasta esimese nelja kuu keskmine hinnakasv alkohoolsete jookide ja tubakatoodete osas küündib märkimisväärse üle 11 protsendise aastakasvuni! See on pea kaks korda rohkem kui aasta tagasi (6,3 protsenti a/a).

Hinnakasvu aeglustumist piiravad viimastel nädalatel kerkinud maailmaturu kütusehinnad ja tugevam dollar. Võrreldes möödunud aastaga on Eestis umbes 4,5 protsendi tempos kasvanud käesoleval aastal ka eluasemekulud (millesse panustavad üürihinnad ja elektrienergia).

Kiire hinnakasvu taandumine Eestis kulgeb kokkuvõttes aeglaselt. Mõistlik hinnakasvu lõhe euroala keskmisega võiks olla kiiremat majanduskasvu arvestades umbes ühe protsendipunkti kanti. Täna oleme sellest tasemest veel kaugel, kuid trend on järgmisel aastal vähenemisele. Aeglasem hinnakasv toetaks tarbijate ostujõudu ning majanduse konkurentsivõimet.