Nutitelefonid ja rakendused on tulnud, et jääda. Kui 2001. aastal oli Google tarbijaelektroonika otsituim sõna “Nokia” siis eelmisel aastal oli selleks “iPhone 6S”. 14 aastaga on maailm tundmatuseni muutunud ja arvestades seda pöörast arengut, ei julge arvata, kuidas inimesed oma igapäevaseid toiminguid järgmise 14 aasta pärast ajavad. Inimesed toetuvad otsuste ja valikute tegemisel järjest enam infole, mida telefonidest otsivad ja leiavad. Mõned numbrid ilmestamaks minu väiteid 2015. aastal Google’i tehtud uuringust: 68% nutitelefoni kasutajatest surfab seadmes veerandtunni jooksul pärast ärkamist ja 82% vastanutest väitis, et enne ostuotsust otsivad toote või teenuse kohta infot just mobiiltelefonist.

Eestlaste edu finantsteenuste loomisel

Viimasel ajal on eestlasteni toonud mitmeid uue lähenemisega finantsrakendusi. Pankade kõrval on kohta otsimas ka Pocopay, mis lubab igapäevased rahaasjad lihtsamaks teha. Mulle meeldib Pocopay lähenemine ja mõte. Teenuse sissetöötamine võib küll võtta aega, kuni kriitiline mass kasutajaid kogutakse, kuid tulevikku vaatavaid lahendusi ja mõtteid sisaldab see kindlasti.

Eelmisel aastal nägi ilmavalgust teine eestlaste loodud Suurbritannias tegutsev pangandusrakendus Monese. Rakendus pakub pangakonto ja deebetkaardi kasutamise võimalust kõigile, olenemata nende praegusest kodakondsusest. Nimelt võib traditsioonilises pangas konto avamine välismaal, näiteks Suurbritannias, olla suurem peavalu kui meie digiallkirja-rahvana ette oskame kujutada. Monese alustas teenuse pakkumisega septembris ja rakendust pakutakse hetkel vaid Androidi tarkvarale, kuid sellest hoolimata oli ootenimekirjas üle 50 000 inimese. Ehkki Pocopay ja Monese on raskesti võrreldavad, on nende ühine nimetaja soov erineda pankadest. Sest kumbki ei olegi pank, kuid nende kasutajad on enamjaolt panga kliendid.

M-generatsioon hääletab sõrmedega

Pangateenuste mobiilis kasutamisest on 2014. aastal valminud uuring, mis hõlmab Y-generatsiooni vanuses 16-24 – just see generatsioon rajab oma tehnoloogiavaimustusega uusi trende. Uuring näitas, et noored kasutavad pangateenuseid mobiilis ja tahvelarvutis, ja teevad seda aina rohkem ning parema meelega. Samas ütles 68% vastanutest, et kasutaks rakendust vähem, kui sellega ümberkäimine oleks ebamugav ning 37% vastanutest vahetaks kehva mobiilirakenduse pärast kõhklemata panka. Täna on see kolmandik noortest, kuid 14 aasta pärast ka keskealised pereinimesed.

Julgeks arvata, et pangateenuste tulevik ei ole kindlasti füüsilise kontori uste kulutamises, vaid seadmetes, milleta M-generatsioon ei kujuta enam ühtki hetke ette. Märksõnadeks saab mugavus, intuitiivsus, lihtsus, turvalisus ja kiirus. Enam ei hääleta inimesed jalgadega, vaid sõrmedega. 29% nutitelefoni kasutajatest vahetab kohe rakendust või veebilehte, kui ta ei leia sealt sobivat infot või selle laadimine võtab liiga kaua aega. Neist kaks kolmandikku tõi välja, et vahetasid rakendust, kuna soovitud tulemuse saamiseks tuli liiga palju erinevaid samme teha.

Siinkohal ei ole imestada, et 2014. aasta sügisel seadis ühendriikide suur poekett Walmart eesmärgiks oma mobiiliveebi laadimine kiiremaks saada. Kui 2014. aastal võttis nende veebi laadimine mobiilis keskmiselt aega 7,2 sekundit, siis aasta hiljem oli selleks numbriks 2,9 sekundit. Rohkem kui nelja sekundi maha lihvimiseks tuli optimeerida, muuta lahendusi ja takistusi laadimisel. Tulemuseks oli ligi 10% müügitõus nende kodulehel.

Millist kogemust bränd pakub?

Viimaseks, kuid ehk kõige olulisem on M-generatsiooni brändilojaalsususe puudumine. Enam ei ole oluline niivõrd bränd, vaid kogemus, mida pakutakse. See tähendab, et traditsioonilistel pankadel on järjest keerulisem noort sihtgruppi enda klientidena hoida. Generatsioon, kes on harjunud Google’i, Facebooki, Twitteri rakenduste intuitiivsuse ja kvaliteediga, ootab sama kvaliteeti ka finantsteenustelt. Selle valguses on lähiajal oodata kindlasti uusi ja huvitavaid lahendusi.