„Arvestades turu mõningast vaibumist kolmandas kvartalis ei ole indeksi 2,5-protsendiline langus üllatav ning samas üldine hinnaindeks ja ka eri turusektorite hinnaindeksid püsisid aastataguse ajaga võrreldes siiski kõrgemal,“ kommenteeris kolmanda kvartali kinnisvaraturgu Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

„Küll aga on käesoleva aasta kolmanda kvartali tulemused selles osas tähelepanuväärsed, et kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste ostu-müügi tehingute maht ja ka koguväärtus langesid,“ ütles Nõupuu. Sellise kvartaalse languse taga on uute korterite ja hoonestamata maa müügimahu vähenemine. Uute korterite osakaal ostu-müügi tehingutes langes 4,6 protsenti, jäädes alla 20 protsendi. Seejuures järelturu osakaal kasvas.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal langes kolmandas kvartalis alla 20 protsendi, moodustades 16,6 protsenti kõikidest tehingutest. Viimati oli esmamüükide osakaal sellest madalam 2017. aasta teises kvartalis.

Kolmandas kvartalis Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 141 eurot (–4,2%). Uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest langes Tallinnas 25 protsendile.

Uue kahetoalise korteri (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) keskmine hind kolmandas kvartalis oli Tallinnas keskmiselt 107 809 eurot (2 164 EUR/m2). Seevastu pealinna järelturul müüdud kahetoaline korter maksis keskmiselt 80 642 eurot (1 624 EUR/m2). Kõige kõrgema hinnaga müüdi Tallinna vanalinna korter, mille hind oli 1 050 000 eurot.

Selle aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 12 044 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused, koguväärtusega 791,4 miljonit eurot, mis on teinud marginaalse languse (-0,1%) võrdluses eelmise aasta sama perioodiga, kuid see-eest on koguväärtus 11,4 protsenti madalam kui teises kvartalis.