Esmaspäevast on Riigikogu menetluses maareformi seaduse parandamise eelnõu, mille kohaselt saavad maa riigi kulul tagasi vaid endised omanikud. ülejäänud õigustatud subjektid, näiteks pärijad, peavad tagastamiskulud ise kinni maksma.
Seaduse juhtivkomisjoniks parlamendis on maaelukomisjon, mille esimehe Ants Käärma sõnul saab tagastamiskulude muutmise ettepanek Riigikogus kindlasti üheks vaidlusaluseks küsimuseks. Maavanemate andmeil on pärijatest maaomanikke taotlejate hulgas 90 protsenti.
Käärma hinnangul tekitab Riigikogus ilmselt teravat arutelu valitsuse soov muuta seda maareformipõhimõtet, mis puudutab maa jagamist õigusjärgse omaniku ja tema maal asuva majaomaniku vahel. Kui ühele inimesele tagastataval maatükil asub kellegi teise maja, siis on majaomanikul praegu õigus saada endale pool tagastatavast maast, kuid mitte üle 20 hektari.
Valitsus on aga parandusettepanekuna välja pakkunud, et majaomanikule jääb vaid kaks hektarit omanikule tagastatavast maast. Soovi korral saab hoone omanik endale taotleda naaberkinnistute vaba maad.
Seaduseelnõus seisab muutus, mille kohaselt õigusjärgsed omanikud ei saa maad taotleda tagasi osaliselt. Vaid sellisel juhul, kui see tervikuna ei ole võimalik, saab inimene tagasi osa sellest.
Osaliselt saab taotleda tagastamist ka sel juhul, kui tagastatavad tükid asuvad üksteisest lahus. Samuti võib õigustatud subjekt nõuda maad tagasi osaliselt ka siis, kui osa maatükist asub kaitsealal.
Selline klausel viidi Käärma sõnutsi sisse seetõttu, et kaitsealal asuvat maad ei saa omanik sellele pandud piirangute tõttu oma suva järgi kasutada.
"See võib saada Riigikogus seaduse vaidlusaluseks kohaks," ennustas Käärma. "Mõne parlamendiliikme arvates ahistab selline nõue inimese õigust vabalt valida."
Osalise tagasitaotlemise lubamine tekitab maaelukomisjoni esimehe hinnangul olukorra, kus inimesed võtavad endale vaid väärtuslikuma osa maast. "Metsata ja teised vähem väärtuslikud tükid jääksid sellisel juhul kasutuseta," märkis ta.
Kuigi praegu annab seadus võimaluse maad kaartide alusel tagastada, pole senini seda võimalust peaaegu üldse kasutatud. Seaduseelnõusse on valitsus pannud ühe parandusettepanekuna sisse põhimõtte, et maad hakataks võimaluse korral tagastama kaartide alusel. Selline parandus teeks tagastamise Käärma väitel tunduvalt odavamaks.
Maamõõtjate hinnangul maksab 2000 ruutmeetri suuruse nelja kuni kuue piiripunktiga linnakrundi mõõtmine üle 3000 krooni. 25-hektarine kuue kuni kümne piiripunktiga talumaa mõõtmine maksab aga umbes 6000 krooni.
Sellise punkti lisamine seadusesse võib Käärma hinnangul tekitada vaidlusi, kas kaartide alusel tagastatud ja katastrisse kantud maa on ikka lõpuni seaduslikult tagastatud.
"Maakatastri seaduses on selline võimalus lubatud," lausus maaelukomisjoni esimees. "Samas tuleks aga täpsustada, kas selline tagastamisviis ei tekita probleeme hiljem, kui omanik tahab maad võõrandada."
Seaduseelnõus on ära kaotatud ka piirang, mille kohaselt ei või maad jagada kümnest hektarist väiksemateks tükkideks.
Seaduse parandused annavad võimaluse tagastamisõigust loovutada tunduvalt laiemale inimeste ringile kui praegu. "Tagastamisõigust võib loovutada kõigile, välja arvatud välismaalastele ja juriidilistele isikutele," selgitas Käärma.
Kui kohalikud omavalitsused on teinud maa kohta juba tagastamis- või kompenseerimisotsuse, siis viiakse Käärma sõnul toiming ka praeguste seaduste alusel lõpule.
Riigikogu hakkab lisaks maa tagastamisega seotud parandustele arutama ka maa erastamisega seonduvat. Seaduseelnõu näeb ette, et erastamist hakkavad läbi viima maavanemad koos omavalitsustega. Erastamisagentuuri ülesandeks jääb aga ettevõtete ja nende teeninduseks vajaliku maa erastamine.
Uue ettepanekuna on seaduseelnõus võimalus erastada elamu, suvila ja aianduskrundi juurde kuuluvat maad poole hinnaga.
"Kui maa maksustamishind on näiteks 20 krooni ruutmeetri kohta, siis erastamisel tuleks suvila juurde kuuluva ruutmeetri eest maksta 10 krooni," tõi maaelukomisjoni esimees näite. "üks parandusettepanek lubab ka erastada tulevikus plaani alusel."
Uue toiminguna lubab seaduseelnõu korraldada piiratud maa enampakkumist. Käärma teatel saavad sellel osaleda vaid noored pered oma elamu jaoks maa erastamisel, inimesed, kes pole maad tagasi saanud või kaitseala piiresse jäävad isikud.
Seaduse parandused muudavad erastatava maa eest tasumise korda. Füüsilised isikud saavad nagu praegugi tasuda erastatava maa eest 100-protsendiliselt erastamisväärtpaberitega (EVP). Juriidilised isikud peavad aga pool maa hinnast tasuma rahas.
"Need firmad, kes erastasid oma valduses olnud elamuid inimestele EVPde eest, võivad tasuda ka erastatava maa eest 100-protsendiliselt EVPdega," selgitas Käärma.
Riigikogu hakkab arutama ka parandusettepanekut, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused tagasi taotleda oma haldusalal asuvaid enne 1940. aasta 16. juunit neile kuulunud praegu vaba olevaid maid.
Käärma sõnul arutas maaelukomisjon eile maareformiseaduse parandusi nende autoritega ning otsustas panna seaduseelnõu nädala pärast kolmapäeval Riigikogus esimesele lugemisele. Seejärel on ette nähtud kaks nädalat parandusettepanekute esitamiseks. "Teise lugemise aeg oleneb parandusettepanekute hulgast ja sisust, kuid see võiks olla veebruari alguses," lausus Käärma.
VICTORIA PARMAS
