Arengukava erinevaid etappe on küll möödunud aasta jooksul arutatud mitmeid kordi, kuid viimane Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu (PMAN)istung, kus arengukava arutati toimus novembris, teatas Delfile Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Peale seda on arengukavasse viidud sisse mitmeid olulisi muudatusi, millest sotsiaalpartnereid pole informeeritud, veelgi vähem, nende heakskiitu küsitud. Valitsusele esitatavat arengukva dokumenti ei ole majandus- ja sotsiaalpartneritele esitletud.

Eestimaa Talupidajate Keskliit taunib taolist käitumist. Avalikkus juhtis tähelepanu põllumajandusminiteeriumi tööplaani täitmata jätmisele, kuid see ei õigusta läbiarutamata arengukava esitamist valitsusele. Ka EL Nõukogu määrus nr 1698/2005 sätestab nõude, mille kohaselt liikmesriik on kohustatud sotsiaalpartneritega arengukava läbi arutama. Me oleme teadlikud sellest, et valitsus ei ole kohustatud meie kõikide ettepanekutega arvestama, kuid ta on kohustatud pidama meiega sotsiaalset dialoogi, nendib Nurm meediale saadetud teates.

Talupidajate Keskliit on möödunud aasta jooksul mitmel korral juhtinud avalikkuse tähelepanu normaalse sotsiaaldialoogi puudumise üle kui ka arengukava sisu üle. Esitatav arengukava soosib pigem tööstusliku iseloomuga suurpõllunduse kui maaelu arengut.

Arengukava suurimaks puuduseks on see, et valdaval osal taludest puudub reaalne ligipääs investeeringu, ehk arengumeetmetele. Selle tulemusena võib maaelu hääbuda, mitte areneda.